Kuhu küll kõik inglid jäid?

Marlene (Ülle Lichtfeldt) ja Norma (Marin Mägi-Efert) hinges pole rahu. Foto: Anna-Stina Treumund/Rakvere Teater

... mis on neist küll saanud? Kaob kiirelt aeg ... Marlene Dietrich lubab oma (s)alateadvuslikus elu paigas jääda igavesti “teie siniseks ingliks”. Kuidas tajuda ta tiivalööke?

Aleksander Stroganovi fantaasiamäng Marlene Dietrichiga “Kuhu küll kõik lilled jäid?” Eili Neuhausi lavastuses täidab Rakvere teatri väikese saali isevärki lummusega. Astuda kellegi unenäkku või alateadvusse pole kuigi mugav. Ei peagi olema.

Samas on see privileeg – viibida kahestunud diiva peas, elu paigas ja elupaigas. Üksinduse kaitsvas ahistuses sätivad seal mõttepaiku üksteise kõrvale isiksuse kaks poolt – peegelpildilised Marlene (Ülle Lichtfeldt) ja Norma (Marin Mägi-Efert) paikavad muljutud hinge, igatsevad sõlmida rahu. Eneses. Maailmas. Milliseid maid ja ilmu see iganes hõlmaks. Isiksuse pähklikoorest kosmilise ruumini.