Jästiponese ja tellakorniga avastamas Valepidimaa värviröövi

Inna Grünfeldt
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valepidimaal käib kellaparandus vasarameetodil ja suletud silmadega. Lõpuks on nad rõõmsamad ja targemad kui varem.
Valepidimaal käib kellaparandus vasarameetodil ja suletud silmadega. Lõpuks on nad rõõmsamad ja targemad kui varem. Foto: Lääne-Virumaa Keskraamatukogu

Soome lasteteater Vaara viis põnnid Valepidimaale kadunud värve otsima. Laste fantaasiamaailma virgutavast lavaloost jagus täiskasvanulgi üht-teist kõrva taha panna.

Lühinäidendiga “Valepidimaa”, mis kõlas ilusas pisut soomelikus eesti keeles, haaras Eestis ringreisil viibiv Vaara teater kolm saalitäit põnne ja suuri inimesi kaasa nii seikluslikule retkele kui ka vaimukatesse sõnamängudesse.

Valepidimaale, kus postijänesest saanud jästipones, kellatornist tellakorn ja kuningannast kaningunna ning ratsutas ei-ole-prints ei-ole-hobusel Brunol, astusid lapsed imekergesti. Nelja näitleja loodud trobikonda tüüpe aidati nii hingest ja häälekalt, et saali lagi tahtis pealt tõusta.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles