Pikka pidi uitamine viib otsapidi maailma

Pikka pidi uitamine viib otsapidi maailma. Foto: Marianne Loorents

Rakvere teatri suvelavastuse “Maailma otsas” jaoks on ehitatud kesk Pikka tänavat pisut salapärane ja armas linnahoov. Melu ja elu, mis teatriilmaga vanalinna tänaval hästi kokku kõlab, saab kogeda igaüks.

Pika tänava algus kuulutab maailma otsa. Asutan end kuuma päikese all minema. Ajalehetoimetuse hoone ees kükitab särasilmne noormees, kitarr kaenlas. Veel mõned päevad tagasi oli siin kirge rohkem kui küll – vaieldi tuliselt ristsõna lahenduste üle, nii et lendasid patjad ja tekid ... Täna loob poiss meeleolu üksipäini. On vaikne, meloodiline, unine – nagu ikka siin Pika tänava otsas.

“Härra, teil on õlad niiii pinges,” kostab meelas hääl pisut eemalt. Järgmises peatuspunktis on end sisse seadnud äge proua, kellega koos on, ütleme välja, libedikust härra. Roll on täiuslik – iga potentsiaalne seelikukandja innustab mehepoega tööle. Naine koorib aga kartuleid, pakkudes neid hõbepaberisse keeratuna kommide pähe. “Kartulikomme on maitsev teatris süüa, et kõht korisema ei hakkaks,” lisab ta.