Kaupmees Žgutov kingib südamedaamile lehtla ja suve

Kuigi mõisas valitseb muusikalis-tantsuline kaos, süveneb paruness (Ülle Lichtfeldt) Shakespeare’i sonettidesse. Foto: 2 X Inna Grünfeldt, montaaž

Kukruse polaarmõisas, kus Ülle Lichtfeldti paruness von Meck hakkab augustis taas ootama kirja suurelt heliloojalt Tšaikovskilt, mängiti teatrisuvi avatuks lavaloo “Kui seda metsa ees ei oleks” kujuteldava kolmanda vaatusega. Nimelt oli kaupmees Žgutov (Eduard Salmistu), kes Urmas Lennuki Juri Nagibini teose ainetel kirjutatud teatritükis pingutab end või ribadeks, et veenda parunessi talle metsatükki müüma, loonud valitsejannaga soojemad suhted ning kavatses kinkida südamedaamile lehtla. Ikka selleks, et armastatud Nadežda Filaretovnal oleks pargis võimalik kuulata jumaldatud Tšaikovski muusikat.

Nagu elus ja lavastuses, ei kulgenud miski plaanipäraselt: vihma kallas, töömehed olid jooma kukkunud ja ehituse pooleli jätnud ning Nadežda Filaretovna oli sukeldunud Shakespeare’i sonettide maailma. Tšaikovskist tüdinud Žgutov oli tellinud armsamat üllatama puhkpilliorkestri ning pala “Volga, Volga” oli parunessile ilmselgelt liig. Tagatipuks tõmbas karahvinist julgust ammutanud perepoeg Volodja ema kaasa uljale vene tantsule ning pani lehtla sümboolseks avamiseks mõeldud helesinise lindiga plagama, vallandades ulja klaperjahi mööda mõisa ...

Ehkki Žgutov vandus von Meckile, käsi südamel, et lehtla saab kindlasti valmis selleks ajaks, kui augustis algavad “Kui seda metsa ees ei oleks” etendused, jäid mürglist nõrkenud parunessile omad kahtlused. Igatahes Kukruse polaarmõisa kuuenda teatrisuve kuulutas Eduard Salmistu, kelle Žgutovi roll oli nomineeritud eesti teatri aastaauhinnale, avatuks. Selle kinnituseks laskis näitetrupp koos publikuga hea maitsta pliinidel mee ja moosiga ning rüüpas kombekohaselt teed.