Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/08/08/5703687t1h3d49.jpg)
1964. Aasta, mil Ants Antson sai Innsbruckis olümpiavõitjaks, Hruštšov tagandati kõikidest tema ametitest, ENSV Kunstnike Liit valis oma esimeheks Jaan Jenseni ning Alice Sagrits sai 55aastaseks. Kunstiringkondades oli alguse saanud suur poleemika realismi küsimuste üle, oli selgelt tunda põlvkondade vahetust kunstiareenil.
Teet Veispaku lavastuses mõtiskleb pensioniikka jõudnud Alice Sagrits (Liisa Aibel) olnust, vaatab tagasi ning valutab südant aegade muutumise pärast.