Karepal antakse võimalus piiluda Alice Sagritsa hingeellu

Näitlejad Marge Niller ja Liisa Aibel (paremal) ­pärast etendust õnnitlusi vastu võtmas. Foto: Marianne Loorents

1964. Aasta, mil Ants Antson sai Innsbruckis olümpiavõitjaks, Hruštšov tagandati kõikidest tema ametitest, ENSV Kunstnike Liit valis oma esimeheks Jaan Jenseni ning Alice Sagrits sai 55aastaseks. Kunstiringkondades oli alguse saanud suur poleemika realismi küsimuste üle, oli selgelt tunda põlvkondade vahetust kunstiareenil.

Teet Veispaku lavastuses mõtiskleb pensioniikka jõudnud Alice Sagrits (Liisa Aibel) olnust, vaatab tagasi ning valutab südant aegade muutumise pärast.

Ainese ja tekstiraamatuna on kasutatud Alice Sagritsa päevikuid, laval kohtumegi truule majahoidjannale Ireenele (Marge Niller) südant puistava Alice Sagritsaga.