Tädi Maali arvab: atsakas president ja kuri küüditaja

Oh, jummel-jummel-jummel! Saivadki viimaks Eestile presidendi ära valitud. No täitsa kena atsakas naisterahvas, saada või loogu võtma, saab hakkama samuti kui väljamaal tähtsaid raha asju kokku lugedes. Neljakordne ema ja ka vanaema! No missa iks kosta oskad!

Kui valimine tehtud, oli Kersti-proua kenasti õnnelik, aga väegade moosist nägu tegid ka äravalijaid, nagu oleks viimaks kraavikaevamise ikkest priiks saanud. Mina aga mõtlesin tükk aega valimise järel selle valskuse peale, mis tolle asjaga kaasas käis. Ja kopsu üle maksa ajas.

Eks mäletate ju, kui mitukümmend tegelinskit tegid valimiskogus ja ka riigikogus rahva ees avalikult head nägu, rääkisid mõne kandidaadi tublist toetamisest. Isegi allkirja andsid. Aga kui nad kadusid valimiskabiini, polnud avalikult välja hüütud toetusest enam juttu. Ei mõistetud ega tahetud enam oma toetatava nime taha risti teha, puhtaid pabereid topiti kasti. Vaat selline valskus ja vale, mille eest tuleks püksid maha võtta, tagument punaseks kütta. Kas siis vanaemad õpetanud pole, et valetajal kasvab ta valelik keel hauast välja.