Kiri: suuda andestada

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Lähedane, kelle kestmise nimel oled aastaid võidelnud, on lõpuks siiski lahkunud.

On soov sõlmida kokku otsad, mis hinges lahtiseks ja kriipima on jäänud. Kui oleme mures oma lähedase tervisliku seisundi pärast ning kardame teda lõplikult kaotada, tunneme tihti, et pole tema heaks kõike teinud nii, nagu vaja. Seetõttu ütleme teinekord välja seda, mis võib küll õige olla, kuid mille puhul enne selle väljaütlemist mõelda tuleks. Oleme kõik erinevad, talume väljaöeldut erinevalt, tunnistame ka oma tehtud vigu erinevalt. On neidki, kes ei unusta ega andesta vist kunagi. Nii seisangi ühe sellise inimese ukse taga, käes lilled, et tänada ja andeks paluda valus ja mures väljapaisatud karmide sõnade pärast. See ei õnnestu, sest mind ei võeta lihtsalt jutule. Nii palun lilled ning tänu- ja vabandussõnad edastada talle tema kolleegil.

Tunne pole hea, sest katse oma käitumist pisutki heastada on luhtunud. Arvan, et elus peab suutma tunnistada tehtud vigu ja andeks paluda, aga suutma ning oskama ka andestada.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles