Roostetanud hinged ehk Ema, Poeg ja interneti vaim

Inna Grünfeldt
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Roostetanud hinged ehk Ema, Poeg ja interneti vaim.
Roostetanud hinged ehk Ema, Poeg ja interneti vaim. Foto: Shutterstock

Ta ei ava kunagi ust, kurdab ema lavastuses “See kõik on tema”, vesteldes telefonis sõbrannaga. Poeg on sulgenud tema ees kõik uksed. Kas internetist saab muukraud?

Helen Rekkori lavastus “See kõik on tema” Rakvere teatris otsib Andrei Ivanovi näidendist lootuskiiri. Tahab uskuda, et uste avanemine on võimalik. Võtab appi pimeduse, kui teisiti ei saa. Jätab hinge ellu. Erinevalt papagoist.

Kas puurilind, kelle Ema aknast talvekülma öhe viskab, on papagoi või hoopis varblane, nagu väidab Poeg, jääb selgumata. Aga vahe on põhimõtteline. Elulootuse ja -lootusetuse seisukohast.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles