Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/02/26/5098707t1h3f66.jpg)
Tallinna ülikooli Rakvere kolledži lasteaiaõpetaja eriala üliõpilastel oli ülesanne kavandada lasteaia õue- ja mänguala. Sündisid maketid suurlinna ja väikelinna, alevi- ja maalasteaedadele. Need seati rahvale vaatamiseks ja hindamiseks üles Põhjakeskuses. Kutsusime Rohuaia lasteaia mudilased arutlema, kas üliõpilastel oli tarkust ja silma kasutada loomisel looduslähedust ja lapsesõbralikke materjale.
Lääne-Virumaa suurima lasteaia kasvandikud vaatasid hoolega mängupaikade makette ja olid üsna üksmeelsed, et kõige toredam on alevilasteaed. Üle kõige aga sealne seiklusrada. “Siin on ka mängulennuk,” ütles imestades Enriko, kelle pilku püüdis ka tuuleveski. See tõi meelde, et nende lasteaia õuel on igati tore liumäest laev.
Kristella-Mia rääkis, et alevilasteaias on vahvaim ja erilisim loomateraapia. Õpetajad nõustusid. “Oleks tore, kui lapsed saaksid päriselt loomadele süüa anda, kitsedele pai teha,” ütles õpetaja Moonika Suurmaa. Ka assistent Merle Linkholm ja õpetaja abi Juta Soppe leidsid, et mõttel on jumet. “See annab ka kohusetunnet,” märkis Merle Linkholm. Kiitust pälvis ka rahuala, kus saab aja maha võtta või mõnusalt juttu veeretada.
Voolav vesi oma ilu ja rahuga võiks samuti lasteaia hoovi kaunistada. “Tahaksin, et seal oleks madal vesi. Ma kõnniksin vees,” uneles Mart. Kristella-Mia meelest võiks seal elada ka kalad. Küsimusele, kas veekogu tekitaks lasteaias rohkem muret kui rõõmu, vastas õpetaja Moonika Suurmaa, et kui reeglid on paigas, siis peetakse neist ka kinni. “Õpetajad jälgivad lapsi ja veesilm oleks tore.”
Fantaasiat uitama lastes ütlesid nii õpetajad kui ka lapsed, et tahaksid hoovi kõrguma ploomi-, pirni- ja õunapuid.
“Kasvuhoones saaks kasvatada kurke ja tomateid,” pakkus Joonatan. Kogemusele toetudes ütlesid lapsed, et peenrad pakuvad silmailu, et mullu oli hea kasvatada kõrvitsaid, maasikaid ja tilli.
Töid vaadates pidasid linnalapsed toredaks ka maalasteaia maketti. Raner nimetas lahedaks kiigeplatsi. “See on ju meil ka,” lisas poiss. Täispunktid kogusid veel liikluslinnak ja seikluspark. Õpetaja Moonika ütles, et viimasele tal etteheiteid pole. “Kui see on läbimõeldult ja turvaliselt ehitatud, siis on igati teretulnud.” Üks asi, mis mürakarusid veel paelus, oli püstkoda, kus peidus olla või mängida. Aga ka lõkkeplats – tulel valmiksid lausa grillvorstid, kartulid ja leib. Raner leidis kokkuvõtteks targasti, et kui mängu- ja õuealal on palju asju, siis on ka rohkem võimalusi midagi toredat ette võtta.
Veel unistustest rääkides ütles õpetaja Moonika Suurmaa, et ühes lasteaias võiks mudilaste rõõmuks olla ka võrkkiik ja kelgumägi.
Põhjakeskuse kliendid valisid oma lemmikuks töö pealkirjaga “Alevilasteaed”. Hääletas 318 inimest, täiskasvanuid oli nendest 181, lapsi 137.
Kiitused rääkisid sellest, et tegemist oli hästi läbi mõeldud, huvitava lahendusega. 68-aastane inimene kirjutas, et tahaks seal mängida. Keegi kirjutas, et alevilasteaias on hobune, My Little Pony ja Rapuntsel.
Võidutöö autorid olid Marju Pärn, Margit Saluotsa, Kessu Kesler, Jaanika Kogri, Maris Oll, Pille Paesüld, Avely Põder, Marelle Roos.