Mõtteid Rakvere kultuuri teemal

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riina Rillo
Riina Rillo Foto: Meelis Meilbaum

“9. juuni kultuuriinimeste kokkusaamise põhiteemaks oli küsimus, kas ja kuhu ehitada Rakveres hooned kultuuri tarbeks.”

Mõnedele rääkijatele oli oluline, et Keskväljakule tuleks rahvatantsukeskusehoone ja kirikuhoonesse tuleks muusikakoolihoone suure lavaga, mõnedele oli tähtis, et tuleks tänapäevane kunstigaleriihoone, mõned avaldasid soovi saada aga uut raamatukoguhoonet. Kui aega aruteludeks olnuks rohkem, küllap pikenenuks uute hoonete sisu ja vormi loetelu veelgi.

Kuulasin ja mõtlesin: iga kõneleja soovib ainult teda huvitava funktsiooniga uhket hoonet. Kui palju neid hooneid peaks siis linn ehitama? Kas uus hoone on tõesti ainus kultuurielu käimatõmbamise mootor ja tõmbekeskus, nagu kõnelejad rõhutasid? Olgem täpsed, kultuuritööd ei tee ju hooned, vaid ikka inimesed. Hooned aitavad lihtsalt kaasa, aga vahel saab ka nendeta läbi. Kultuuri tehakse isegi lageda taeva all. Kuid loomulikult ei ole ma ühegi uue hoone ehitamise vastu. Kõige realistlikum on ehitada valmis Pärdi maja ringteeäärsesse kirikuhoonesse. Aga sellega läheb veel aega ja seni on tarvis teha kogu aeg heal tasemel kultuuritööd olemasolevates hoonetes ja nüüdsetes tingimustes. Rakvere kultuurimaja praegusesse hoonesse tasuks senisest palju rohkem tähelepanu ja armastust pühendada. Kui kuulasin ka raamatukogu rahvast kurtmas, et nad vajavad uut maja, siis mõtlesin, et tuleks palju vähem viriseda, rohkem hoolida olemasolevatest majadest ning ilmutada leidlikkust praeguste võimaluste maksimaalseks tööle­rakendamiseks.

Tagasi üles