Eluõnne traagelniidid

Madam Mertšutkina (Anne Reemann, esiplaanil) lööb pangarahvast nii oma isiku kui ka nõudmistega . Foto: Matti Kämärä/Põhjarannik

Eluprovintsis pole lihtne õnnelikuks saada. Tahaks küll, aga mina on ees. Ise teed, ise kiidad, ise avaldad endale muljet. Kuni saabub sõnatu õnnis harmoonia (tee)klaasi ja kärbsepiitsaga.

Eili Neuhausi lavastus “Provintsitraagikud” Ontika mõisas astub Tšehhovi tõlgendamise ootuspärasest pastelsusest mitu julget sammu groteski poole ning viimane, mida saaks “Juubelile” ja “Abieluettepanekule” ette heita, oleks kirglikkuse puudus.

On laulu, tantsu ja tagaajamist, tormakaid vastasseise ja heitlikke peitumisi, totrat jonnakust ning isevärki sulnist heledust. Ja muidugi igas varjundis enesekesksust.