Peremees või poliitiline pärisori?

Marti Kuusik. Foto: Erakogu

Margus Martin pahandas oma 22. juulil VT-s ilmunud arvamusloos, et kuidas saab poliitik olla “oma veendumustelt ühtedel valimistel poliitilise spektri ühes ja kaheksa aastat hiljem teises servas”. Kuivõrd asi ilmus vahetult järgmisel päeval peale uudist minu kandideerimisest Rakveres EKRE nimekirjas, küsib õhku visatu vastamist.

Minu puhul oli asi lihtne. Esiteks, kuskilt tuli ju alustada. 2009 liitusin kohalike sotside nimekirjaga hea sõbra soovitusel, kes arvas, et võiksin kohalikus poliitikas kaasa rääkida. Hakkasin mõtlema, kas Rakveres on mingi valdkond, mis vajaks parendamist, et linn saaks tõesti selliseks, kus tahaks ise elada. Silma oli jäänud mahajäämus jalgrattateedega ja otsustasin siis ise midagi ette võtta. Ära virise, parem aita, eks! Soovitajast sõber tundis inimesi just SDE nimekirjas ja minu liitumine nendega sisaldas seega üsnagi juhuslikkuse momenti.

Et samas oli ees minuga võrreldes ikka juba täiesti “suurkapitalist” Roman Kusma, ei näinud ma ilmavaatelist konflikti, mis oleks takistanud selles seltskonnas kohalikke küsimusi edendada. Ei nõutud kolme tilka verd Marxile või Marcusele truuduse vandumiseks, kõik oli viks ja viisakas: tavalised inimesed otsimas võimalusi, kuidas elu linnas edendada. Keegi ei rääkinud midagi mingitest “ismidest”. Sümpaatsed tegelased omamoodi kõik, sain volikogusse ja töö algas.