Flirt ükssarvikutega: ootamise lõpp

Teele (Silja Miks) kuulab üllatusega Helduri (Peeter Rästas) tähelepanekuid “Kevadest”, kaasa elavad Mari (Anneli Rahkema) ja Tiina (Liisa Aibel). Foto: Alan Proosa/Rakvere Teater

Me kõik ootame. Inspiratsiooni või oma aega. Kolm naist ootavad, et keegi neid selgeks kirjutaks. Kirjanik, et seebi asemel sünniks looming. Vanaema ootavad ükssarvikute farmis pink ja puu.

Kui kirjamees Heldur kobistab kottidega korterisse, tabab saalis istujat déjà-vu: kirjamees on ... jälle vanaema juures! Ainult et vahepeal on möödunud kümme aastat. Aastal 2007 saabus vanaema juurde Peeter Rästase töötu literaat Peeter. See juhtus Jakob Karu näidendis “Vanaema juures”. Nüüd ilmub Peeter Rästas välja väsinud kirjaniku Heldurina Urmas Lennuki näidendis “Ükssarvikute farm”. Isegi tugitool on sama. Vanaemast rääkimata.

Ajalugu siiski ei kordu: Peetri vanaema elas maal, Helduri oma toimetab linnakorteris kaupluse Mahhima lähistel. Kumbki mees kõnnib oma rada. Üks kuuseheki manu targutama, teine ükssarvikute farmi rajama. See pole niisama lihtne. Üksildased hinged hoiavad omaette, ometi ilmutavad end kummalisel kombel üksteisele. Tiina. Teele. Mari. Heldur. Vanaemagi, ehkki tema ei kurda, pigem laseb tolmuharjal lennata. Igaüks on saatusse muudatust igatsemas.