Hullumeelsuse käopesa

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Inna Grünfeldt

3. oktoober 2017, 00:10

Õde Ratched (Ülle Lichtfeldt) kontrollib, missugune on lavastaja Eili Neuhausi vaimne seisund esietenduse eel. Foto: Marianne Loorents

Eili Neuhausiga hakkas Ken Kesey romaan “Lendas üle käopesa” valjusti kõnelema Süüria sõja ajal, kui algas suur pagulaste ränne. Valmib lavastus vaimsest vägivallast.

Eili Neuhaus tunnistas, et temas käis ühel hetkel klõps: see, mis toimub, on hullumeelsus! “Sain kohutava šoki, kui nägin, kuidas inimesed põgenevad sõja jalust, ja sellest, et kaks-kolm inimest tekitavad olukorra, et miljonid peavad oma kodust põgenema. Elu hullumeelsus hakkas minus käärima,” rääkis lavastaja.

Selle tunde tuules valmis lavastus “Kuhu küll kõik lilled jäid?” ning aina enam hakkas meeles mõlkuma Ken Kesey “Lendas üle käopesa”. “Kesey romaan kõlksub eluga ja minu nägemusega kokku,” sõnas ta.

Kommentaarid

Tagasi üles