Peep Vassiljev: mure põlevkivi kaevandamise pärast

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Peep Vassiljev.

FOTO: Arvet Mägi/Virumaa Teataja

Põlevkivi arengukava koostamine läks omal ajal väga pingeliselt, sest alusuuringud olid tegemata. Kui töö­rühmades teemat käsitleti, lubasid keskkonnaministeeriumi esindajad, et kohe asutakse tegema nii sotsiaalmajanduslikke kui keskkonnaalaseid uurin­guid – neid ei ole aga tänaseni tehtud. Tookord tehti kompromissotsused, tulised vaidlused olid põlevkivi kaevandamise aastamahu üle, lepiti kokku 20 miljonit tonni ning lubati, et aastaks 2015 langeb maht 15 miljonile tonnile.

Et praegune põlevkivi kaevandamise arengukava kehtib aastani 2015, on asutud koostama järgmist dokumenti, mis hõlmaks ajavahemikku 2015-2030. Aruteludel on käidud välja, et vaja oleks kaevandada 25 miljonit tonni põlevkivi aastas – nii et protsess on vastupidine ning kahjuks on ministeerium kaevandajate kõrval tagasihoidlikus rollis.

Praeguses uue arengukava töörühmas osalevad küll Ida-Virumaa Omavalitsuste Liidu liikmed, kuid põlevkivi teema puudutab ka Lääne-Virumaal otseselt Sõmeru ja Rägavere valda, kuna siinne maapõu peidab põlevkivi- ja fosforiidivarusid. Juba kevadel alanud uue arengukava protsessist kuulsin juhuslikult eravestluses suvel ning pärast järelepäringu esitamist saadeti ka mulle materjalid ja kaasati töörühma, VIROLilt sain mandaadi Lääne-Viru omavalitsusi esindada. Lisaks Sõmerule esitati kutse ka Kunda linnale, kus põlevkivi töödeldakse, kuid millegipärast ei olen tänini kaasatud Rägavere valda.

Keskkonnaministeeriumi korraldatud riigihanke alusuuringute tegemiseks võitis OÜ Inseneribüroo Steiger. Muret tekitab selle protsessi tempo ja pealiskaudsus, näiteks küsiti uuringute tarvis ka minult kui Sõmeru vallavanemalt andmeid ja hinnanguid mitme olulise küsimuse kohta, nt mis puudutab põlevkivi arengukava sotsiaalmajanduslikku uurimust, kuid vastamistähtajaks jäeti vaid paar kalendripäeva, mis omakorda langesid nädalavahetusele.

Tõsiselt paneb mõtlema ka teise konkursi võitnud Praxise uuringu rahastamine, kuigi põhisumma tuli läbi KIKi, lisandus sellele omafinantseering kaevandajatelt ja töötlejatelt, mitte omavalitsuste liidult. Elu on aga näidanud, et kes maksab, see tellib ka muusika.

On hästi meeles, kuidas praegu kehtiva arengukava koostamise käigus küsitleti inimesi Saar Polli uuringus arvuliselt kõige vähem just neis linnades-valdades, kus reaalselt kaevandati, nende inimeste arv oli marginaalne ja ei mõjutanud tulemit. Kuu-kaks pärast arengukava vastuvõtmist võttis töögrupi juht Ando Raukas sõna ja teatas, et 83% vastanutest pooldab kaevandamist. Paraku oleneb kõik valimist ja küsimuse püstitamisest. Kui küsitleme Kohtla-Järve ja Jõhvi elanikke, kes omal ajal on kaevandustesse tööle tulnud või kelle lähedaste töökoht kaevandustest sõltub, siis on nende vastus ette teada.

Uut uuringut on tegemas Praxis ja ma leian, et ta peaks panema asju kaalukausile ilma emotsioonita. Üks asi on tööhõive, tulu – palju saab riik, omavalitsus, palju läheb ekspordiks. Kuid vajalik on käsitleda ka kaevandamisega seotud piiranguid ja negatiivseid mõjusid. Ma leian, et Praxise uuring on vajalik abimaterjal, kuid sellele peaksid lisanduma tõsised alus­uuringud. Tänaseks on aga välja öeldud, et Praxise töö jääbki aluseks, kus paraku on põhirõhk positiivsel poolel.

Nüüd rõhuvad Eesti kaevandamisega seotud ettevõtjad sellele, et mahud tuleks lasta vabaks nagu mujal maailmas ning kaevandama peaks nii palju kui ettevõtjad suudavad töödelda. Paraku on magusamad kaevealad end suuresti ammendanud, mida lääne poole, seda viletsamaks põlevkivikiht läheb. Teisisõnu: sama koguse tooraine saamiseks tuleb maapõue kordades rohkem avada.

Selge on, et keskkonnaprobleemid lähevad tugevamaks ja seepärast on vaja eelnevalt tõsiseid uuringuid. Lihtsam on asju katsetada laboris kui reaalses keskkonnas, sest keskkonnale tekitatud kahjud on pärast korvamatud.

Ühtepidi on rõõm kuulda, et üks õlitehas saab valmis, aga kohe tuleb juba uue ehitus nii VKG-l kui Eesti Energial. Kui liidame kõik põlevkivitonnid kokku, mis tööstustel vaja lähevad, siis reaalne kaevandamise aastamaht on 25-30 miljonit tonni, mitte 15 miljonit, nagu juba aastate eest kokku lepiti.

    Tagasi üles