Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/04/17/1696832t1h21b0.jpg)
Diabeet on tänapäeval väga levinud haigus ning sellest on kujunenud üks olulisemaid 21. sajandi tervisemuresid. Eestis on ligi 70 000 diabeetikut.
Eristada saab kahte tüüpi diabeeti. 1. tüüpi diabeet, mida põeb ligi 10% suhkruhaigetest, on krooniline haigus, mille puhul vajavad patsiendid diagnoosimise hetkest alates püsivat insuliinravi. Ülejäänud 90% suhkruhaigete puhul võib rääkida elustiilihaigusest ehk 2. tüüpi diabeedist, kus keha küll toodab insuliini, kuid mitte piisavalt või ei oska organism seda õigesti kasutada. 2. tüüpi diabeetikuid iseloomustab enamasti ülekaalulisus ning vähene liikumine. Teist tüüpi diabeedi raviks kasutatakse tablette, mis stimuleerivad kõhunääret ning aitavad muuta organismi eritatava insuliini tööd tõhusamaks. Kui tabletid enam ei aita, siis tuleb alustada insuliinravi.