Keeleauhind kasvatab parnassile tammikut

Aarne Mäe
, peatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kolmekümne kolmest Wiedemanni keeleauhinna saanust kogunes mitu eile ka Väike-Maarjasse. Presidendi paremal käel vestleb Mari Tarandi ja Mati Hindiga tänavune laureaat Valve-Liivi Kingisepp, vasakul käel on auhinna asutaja Jüri Sild.
Kolmekümne kolmest Wiedemanni keeleauhinna saanust kogunes mitu eile ka Väike-Maarjasse. Presidendi paremal käel vestleb Mari Tarandi ja Mati Hindiga tänavune laureaat Valve-Liivi Kingisepp, vasakul käel on auhinna asutaja Jüri Sild. Foto: Arvet Mägi

25 aastat tagasi tuli tollane kolhoosiesimees Jüri Sild mõttele anda välja emakeeleauhinda, nüüdseks on sellest saanud riiklik autasu, mida keeleinimesed peavad väga väärikaks.

Eile istutas tänavune Ferdinand Johann Wiedemanni keeleauhinna laureaat Valve-Liivi Kingisepp koos president Toomas Hendrik Ilvesega Väike-Maarja keeletammikusse puu.

“On suur õnnetunne jätta siia omanimeline tamm, mis väljendab püsivust ning üllaid tundeid, samas on tamm ka väärtuslik puit,” ütles Kingisepp ja laulis üle tugeva kevadtuule ühe vanaemalt kuuldud laulu tammepuust. Tartu ülikooli filosoofiateaduskonna emeriitdotsent keeleteadlane Valve-Liivi Kingisepp oli võtnud tammeistutamisele kaasa ka oma lapselapsed, sest “mullatöö on raske töö”.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles