Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/07/19/1907580t1h8d20.jpg)
Teadmine, et proovin abilüpsja ametit, ajab mind juba eelmise päeva õhtul ärevusse. Hommikul on lausa tunne, nagu läheks uue ametikoha asjus tööintervjuule – sees väriseb ja imelik on olla. See on see tunne, kui tahad, et päev juba möödas oleks ja hirmsate asjadega ühele poole saadud.
Kunagi, kui läksin metsamehe ametit proovima, mul sellist hirmu ei olnud. Ilmselt mängivad seekord rolli ka sõprade jutud, kuidas lehm mulle kindla peale pähe laseb ja jalaga äsab.