Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2009/02/14/133207t1h67c1.jpg)
Nojah, kuulad hommikuti toda nukravõitu paljuhäälset trompetit, mida sookured lahe poole lennates taeva all pasundavad, ja hakka või nutma. Mis iseenesest nii väga suur häbi polegi, eriti, kui kedagi pealt piiluma ei juhtu. Käärid siis püksisääred üle põlve üles ja tatsad madalas lahevees, silmnägu merelt maa poole, ja imestad, kui kaunis see rand teistpidi vaadates olla võib. Nagu pildi peal, kui meenutada kunagise Karepa kandi rannakaluri ütlemist.
Tegelikult tolgendan taas Võsu ja Vergi vahel Koolimäel ning järjest kodusemaks see kant mulle kisub. Aga võib-olla olen ma sedaaegu, kui see jutuke lehte jõuab, juba Kasemäel tagasi ning unistan sellest, kuidas me mammiga mõne aasta pärast reisilaeval Kundast Kotkasse seilame. Kuigi jah, seilamine nagu rohkem purjelaevanduse värk.