Esimene linnavolikogu Rakveres valiti 1879

Linnavalitsuse pilte tollest ajast säilinud pole, küll on muuseumis aga kohaliku tuletõrje seltsi juhatuse foto, kus ainus mundrita mees on seltsi esimees ja hilisem Rakvere linnapea apteeker Nikolai Dehio. Foto: Carl Borchardt/SA Virumaa Muuseumid

1877. aasta 26. märtsi korraldusega hakati Baltimaades rakendama Venemaa 1870. a linnaseadust. Selle järgi oli linna kõrgeimaks võimuorganiks linnavolikogu.

Seni oli võim Eestimaa kubermangu linnades kuulunud kas magistraadile (Tallinnas, Haapsalus) või foogtikohtule (Rakveres, Paides, Paldiskis). Linnavolikogu valimistest võisid osa võtta vähemalt 25aastased Vene riigi meessoost alamad, kes maksid makse (kinnisvara, kauplemislubade, töökodade eest) ja kellel ei olnud võlgu. Maksude suuruse järgi jagati valijad kolme klassi ehk kuuriasse.

Tallinnas toimusid esimesed valimised uue seaduse järgi 1877. a lõpus, Rakveres aga alles 1879. a suvel. Siin oli enam kui kolmest ja poolest tuhandest linlasest valimisõigus vaid 290-l, neist kuulus esimesse ehk kõige jõukamate kuuriasse 16, teise 48 ja kolmandasse 226 meest.