Skip to footer
Saada vihje

Nägin Ameerikamaa mardisante

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sulev Kool

Juhtus see lugu läinud kuu viimasel päeval pimedas, no nii paar tundi pärast valge loojumist. Mammi lõi parajasti noid numbreid kokku, mis voolu, sooja ja vee peale kuu lõpuks kokku tulevad, kui äkitselt koputati uksele, mis sest, et võinuks kellanuppu vajutada. No ma siis – nagu ikka tegelane, kes maistest muredest eemal ja rehkenduses nõrguke – sibasin teleka eest väljapääsu manu endale plusspunkte teenima. Ja mis ma nägin.

Uks lahti, seisin silmitsi kolme klunniga, kes millegipärast polnud taibanud trepikoja tule lülitile näppu vajutada. Aga kõik nad olid maskides, üks nägu koledam kui teine.

Hõikasin kööki, et kuule, ongi mardipäev või – mul sihukesed tegelased siin. Mispeale saadeti mind läbi lillede sinna, kuhu ennegi on saadetud, ja mõnikord mitte just mitte millegi pärast.

Kommentaarid
Tagasi üles