Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2011/11/23/848606t1h796b.jpg)
Riigikontrolli aastaraportit ei saa pidada pelgalt filosoofiliseks väljaandeks, sest riigikontrolör Alar Karisel ei olegi teist valikut kui rääkida elust Eestis nii, nagu see pealtnäha edukate numbrite taga tegelikult on. Olulised näitajad justkui viitavad, et majandus on taastunud ja sissetulekud suurenenud, kuid igapäevaelus ei tunneta seda tööinimesed ega pensionärid. Midagi on sellel pildil valesti.
Hinnatõus tuleks statistikaameti andmeid usaldades siduda elektri, soojusenergia ja kütte kallinemisega. Oluliselt on kerkinud ka mootorikütuse, toidu ja mittealkohoolsete jookide hinnad. Enam kui kümnes maakonnas on rahvaarv kahanenud üle 10 protsendi ning siseränne ei toimu mitte maakonnakeskuste vahel, vaid minnakse peamiselt siiski Tallinna või Tartusse. Välismaal elavate, õppivate või töötavate ja makse maksvate kodanike arv jõuab peagi saja tuhandeni. Kaardil asustustihedust ilmestav graafik näitab halastamatult, et Eesti on tühjem kui kunagi varem. Samuti vanem kui kunagi eales.