Ma pole kunagi selles eas olnud, et oma elupäevi, “paarkümmend tuhat, mitte miljardit” (J. Viiding) – lasta täita intelligentselt lodeva sodiga.
Tellijale
Uno Bossa – hõbedaselt puhas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui etendus on minu jaoks tühi või ka näitlejatele, siis kiputakse sisu vahtu lööma, et ta ruumi täidaks, räägitakse valjemini ja mängitakse üle. Näitlejatel on piinlik ja minul on piinlik. Mul ei ole aega raisata ja lahkun vaheajal.