Eestlaste suur võit valimistel
100 aasta eest Rakveres

jaga E-post prindi artikkel saada vihje Loe ja lisa kommentaare

Rakvere esimene eestlasest linnapea oli kaupmees Anton Pedriks. Anton Pedriksile kuulus näiteks maja, kus praegu asub Rohuaia kohvik. See maja saab saja-aastaseks järgmisel aastal.

FOTO: Virumaa Muuseumid

“Võimata on, et seda rahvast jaksab murda võeraste majandusline ülevõim ja vägivaldne sepitsus. Seda näitasid Rakvere eestlased 29. mail üles, kui rahvusline tunne kõiki omavahelisi pahasid ja kalduvusi unustama sundides mehed ühes rinnas võitlusele viis, mille tagajärg hiilgav võit oli.” Peterburi eestlaste saadetud telegramm kõlas nii: “Ennemuistsed kanged tuuled pole kadunud, vaid tõstavad alles healt. Südamlik õnnesoov ajaloolise võidu puhul ...”

Rakvere Teataja 5. juunil 1914

Rakvere linnavõim oli kuni 1914. aastani sakslaste ja venelaste, peamiselt aga saksikute eestlaste käes.

Linnapeana tegutses kaheksa aastat järjest (1906–1914) eesti soost, ent vene priinime ning valdavalt (kadaka)saksa meelega Rudolf Andrejev. Asjaajamiskeeleks kehtestati vene keel juba aastal 1891. Eesti rahvuslik liikumine oli varjusurmas, võidutses totaalne venestamine. Rakvere-taolises väikelinnas õitses vene võimu kõrval kadakasakslus.

Tagasi üles