Rakvere vanalinna muinsuskaitsealal ei ole väga suuri probleeme ebaseaduslike ehitistega. Pigem on probleemid seotud plastakende ning teadmatusest tingitud remondilaadiga. Ettekirjutusi või trahvi ei ole muinsuskaitseamet Rakvere vanalinna muinsuskaitseala elanikele teinud, oleme proovinud rohkem suhelda ning nõustada.
Eestis on 12 muinsuskaitseala, mis on seatud ehitatud keskkonna kaitseks riigi tasandil. Muinsuskaitsealad on valdavalt keskaegsed või uusaegsed vanalinnad. Esimene suur läbiplaneeritud ala, mis kaitse alla võeti, oli 1966. aastal Tallinna vanalinn. 1973. aastal võeti kaitse alla aga veel üheksa Eesti linna: Tartu, Pärnu, Viljandi, Rakvere, Kuressaare, Paide, Võru, Haapsalu ja Lihula. Rakvere muinsuskaitseala (riiklik kultuurimälestise registri number on 27012) piirid ning selle kaitsevööndi piirid määratleti 1997. aastal kultuuriministri määrusega. Muinsuskaitseala põhimäärus kinnitati uuesti 2006. aastal. See määratleb muinsuskaitseala eesmärgi, piirid, kehtivad kitsendused, nõuded tehtavatele töödele ning ehitiste püstitamisele.
/nginx/o/2014/04/16/2964910t1h7d18.jpg)