Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/06/06/6755775t1h64ea.jpg)
/nginx/o/2014/07/11/3194867t1h26cb.jpg)
Riigikogu arutas oluliselt tähtsa riikliku küsimusena noortevaldkonna teemasid ja noorsootöö arendamise võimalusi. Räägiti haridusest, tervislikest eluviisidest, kodusest kasvatusest, tööhõivest ja noorte võimalusest ühiskonna protsessides enam kaasa rääkida. Noorte endi peamise sõnumina jäi kõlama valimisõiguse andmine kohalikel valimistel alates 16. eluaastast. Ja miks ka mitte!
Noortena peame silmas 7–26aastaseid inimesi, keda on Eestis 290 000, moodustades 22,4% kogu rahvastikust. Kahjuks on see trend langev. Riigi eesmärk on noorte suurem kaasatus ühiskonna protsessidesse ja kvaliteetse noorsootöö jätkuv areng, et noortel oleks avaramad võimalused arenguks ja eneseteostuseks, kujunemaks ühiskonna täisväärtuslikeks liikmeteks. On ilmselge, et kõik saab alguse kodusest kasvatusest, mis kujundab noore hoiakud, käitumise, väärtushinnangud ja ellusuhtumise. Kui koduse kasvatuse vundament on puudulik, on väär arvata, et kool suudab ehitada n-ö kvaliteetsed seinad ja katuse.