/nginx/o/2014/10/10/3420121t1h8496.jpg)
Alates 1. oktoobrist Eesti politseis kehtivatest struktuurimuutustest puudutab inimesi kõige rohkem piirkonnapolitseinike töö ümberkorraldus, mille eesmärk on kogukonnakeskne korrakaitse.
Hiljuti maavalitsuses käinud politsei- ja piirivalveameti endine peadirektor, nüüd siseministeeriumis leiba teeniv Raivo Küüt selgitas, et ekslikult arvatakse Eesti nii väikese olevat, et siin on ainult üks kogukond. Kogukonna määravad geograafiline asend, inimeste haritus, keel, kultuur, ettevõtlus, töötuse määr ja muud faktorid. Seega on Eesti piirkonnad ehk kogukonnad küllaltki erinevad. Näiteks korrakaitsega seonduvad probleemid Ida-Virumaal erinevad probleemidest Saare- või Võrumaal.
Alates 1. oktoobrist ei ole maakonnas enam kolme konstaablijaoskonda, vaid piirkonnapolitseinike tööd juhib Rakvere politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalitus.
Rakvere politseijaoskonna piirkonnavanem Kristi Fuchs rõhutas, et piirkonnapolitseinikud jäävad, küll aga laieneb nende teeninduspiirkond ja muutuvad tööülesanded. Näiteks kui piirkonnapolitseinik Jaagup Nõmmeloo teenindas varem Vinni valda, siis alates 1. oktoobrist lisandus sellele Laekvere, Sõmeru ja Rägavere vald.
Kui varem maadles piirkonnapolitseinik kirjutuslauale kuhjuvate väärteomenetlustega ja pidi veel leidma aega patrullis käimiseks, siis nüüd on tal mahti rohkem kogukonnaga suhelda, sest menetluseks on eraldi inimene. Need on endised piirkonnapolitseinikud, kes asuvad Rakveres, Väike-Maarjas, Tapal ja Kundas.
Fuchsi sõnul võivad inimesed mure korral endiselt pöörduda otse oma piirkonnapolitseiniku poole, kes vajadusel teeb esmased toimingud ja annab asja seejärel väärteomenetlejale või kriminaalpolitseile.
Piirkonnapolitseiniku ülesandeks jääb vahendaja roll kogukonna ja politsei vahel. Tema eesmärk kogukonnaga suhtlemisel on määratleda olulised probleemid ja leida neile lahendused, kaasates koostööpartnereid. Näiteks vargustelaine puhul kaastakse probleemi lahendamiseks naabrivalve ja kohalikud ettevõtted. Perevägivalla puhul on politsei asendamatuks võitluskaaslaseks kohalik omavalitsus.
Piirkonnapolitseinik peab tegelema ka ennetustööga. Näiteks kas või sellesama vargustelaine puhul teavitab ta inimesi eri infokanalite kaudu, näiteks valla veebiküljel, ja annab ühtlasi soovitusi, kuidas oma vara kaitsta.
Praegu käivadki piirkonnapolitseinikud oma uut rolli tutvustamas ja uue haldusalaga tutvumas.
Nagu piirkonnapolitseinikud, ei kao kuhugi ka noorsoopolitseinikud, vaid jätkavad koostööd haridusasutustega.
Vastuvõtuajad
Rakvere linna ja valla piirkonnapolitseinikud on Kristi Fuchs (tel 523 6150) ja Avo Koppas
(5854 4419). Mõlemad võtavad kodanikke vastu Rakveres Kreutzwaldi 5a, Fuchs esmaspäeviti kella 9–11, Koppas kolmapäeviti kella 9–11.
Tapa ja Kadrina valla piirkonnapolitseinik on Aleksander Klasberg (5866 6612), Tapal Pikk 18a võtab ta vastu esmaspäeviti kella 9–11, Kadrinas aadressil Rakvere tee 14 iga kuu teise nädala teisipäeval kella 9–10.
Vinni, Laekvere, Sõmeru ja Rägavere valda teenindab Jaagup Nõmmeloo (5309 1130). Pajustis Tartu maantee 2 võtab ta kodanikke vastu iga kuu kolmanda nädala teisipäeval kella 9–10, Laekveres Salutaguse tee 2 iga kuu neljanda nädala teisipäeval kella 9–11, Sõmerul Kooli 2 iga kuu esimese nädala teisipäeval kella 9–11, Ulvis Rägavere vallavalitsuses iga kuu teise nädala teisipäeval kella 9–11.
Kunda linna, Viru-Nigula, Vihula ja Haljala valla piirkonnapolitseinik on Konstantin Lepik (5664 4251). Kundas Toolse tee 15 võtab ta kodanikke vastu iga nädala teisipäeval kella 9–11, Võsul Mere 6 iga kuu esimesel esmaspäeval kella 9–11, Haljalas Tallinna maantee 13 iga kuu esimesel kolmapäeval kella 9–11.
Väike-Maarja, Tamsalu ja Rakke valla piirkonda teenindab Jaanus Mätas (529 4242). Väike-Maarjas Ehitajate tee 4a võtab ta kodanikke vastu esmaspäeviti kella 9–11, Tamsalus Tehnika 1a iga kuu teisel kolmapäeval kella 9–11, Rakkes Simuna tee 10 iga kuu teisel teisipäeval kella 9–11.