Meenutusi: Karkuse ja Tapa

Maimu Berg
, kirjanik ja riigikogu liige, SDE
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
kirjanik ja riigikogu liige, SDE
kirjanik ja riigikogu liige, SDE Foto: Peeter Langovits

Olid esimesed sõjajärgsed aastad. Ma ei tea, mida ütleb praegu nimi Karkuse asundus, aga toona, minu lapsepõlves, oli see koht mulle omamoodi kogu Eestimaa sümboliks. Seal olid meie juured ja seal käisime peaaegu igal suvel. Kui esimest korda läksime, olin vaevalt kolmene, ometi on mul sealne elu juba tollest ajast selgesti meeles, sest see erines täiesti kõigest muust, mida ma seni olin tundnud.

Sinna saadagi ei olnud Tallinnast lihtne, ehk küll asub paik Tapalt vaid kümmekond kilomeetrit lõuna poole. Tallinnast Tapani sai päris hõlpsasti rongiga, sõit oli pikk ja huvitav, ent edasi tuli loota sugulaste abile.

Mul on meeles Tapa jaam, toona uhke ja ilus, väga peene restoraniga, kus olid laudadel valged linad ning ettekandjatel väikesed tanukesed ja valged põlled. Ega me sinna sööma ei jäänud, kallis oli, seda huvitavam oli sellist uhkust kasvõi natukenegi ukse vahelt silmitseda.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles