Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2013/05/08/1738628t1he362.jpg)
Lõppenud aasta tõi Euroopasse kaks suurt muutust: üks neist oodatud ja teine ootamatu. Oodatud muutuseks oli loomulikult see, et vastavalt poliitilisele kalendrile asusid Euroopa Komisjonis ja Euroopa Parlamendis tööle uued inimesed uute ideedega. Ootamatuks muutuseks oli aga asjaolu, et kahjuks on Euroopa Liidu ja Venemaa suhted viimase kahekümne aasta kõige viletsamal tasemel ning see mõjutab inimeste heaolu mõlemal poolel.
“Euroopa Liit peab olema suur suurte küsimustega tegelemisel ning väike pisiasjade puhul,” on tänavu korduvalt rõhutanud Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker. See juhtmõte ütleb ülekantud tähenduses, et Euroopa Liidu tasemel tuleb lõpetada sadade pisiasjade reguleerimine ning keskenduda tähtsaimatele teemadele, kus probleemid on kõige suuremad ning neid saab lahendada ainult ühiselt.