K, 4.10.2023
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Buratino murrab südant

Inna Grünfeldt
, reporter
Facebook
Comments
Papa Carlo (Lauri Nebel)  ja  Buratino (Imre Õunapuu) on mängu tõmmanud ... ei, mitte Carabas Barabasi, vaid lavastaja Üllar Saaremäe.
Papa Carlo (Lauri Nebel) ja Buratino (Imre Õunapuu) on mängu tõmmanud ... ei, mitte Carabas Barabasi, vaid lavastaja Üllar Saaremäe. Foto: Marianne Loorents

Rakvere teatris hakkab seiklema puunukk Buratino. Aga puu on vaid väline kest. Põhiline on hing, kinnitavad lavastaja, Buratino ja eks-Buratino ehk Üllar Saaremäe, Imre Õunapuu ja Lauri Nebel.

Rakvere “Buratino” on teatriarmastuse lugu. “Minu jaoks on Buratino Cyrano de Bergeraci puust vend. Tema on õigluse eest väljas. Ta nakatub teatrisse tänu papa Carlole, kes õpetab ta rääkima ja liikuma läbi armastuse teatri vastu ja selle, et ta suudab pakkuda inimestele rõõmu. Buratinot käivitav jõud ongi, et ta tahab pakkuda rõõmu nii papa Carlole kui nukkudele, kellega kohtub. Ta on rõõmutooja, hästi positiivne,” rääkis lavastaja Üllar Saaremäe.

“Buratino on täiesti tavaline noor inimene, kes kasvab ja areneb ja üritab selle kõigega hakkama saada. See, et ta puust on või kui pikk nina tal on, ei oma tähtsust,” ütles Imre Õunapuu. “Jeesuslapsuke sündis ju neitsi Maarjast, Buratino papa Carlost, kui nüüd piibliga paralleele tuua,” märkis eks-Buratino Lauri Nebel.

Facebook
Comments
Tagasi üles