Ahto Kaasik: “Kõige rohkem ohustab pühapaiku unustamine”

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ahto Kaasik, kes töötab Tartu ülikooli looduslike pühapaikade keskuses ja on virulasena ka kodumaakonna pärimuste kandja ning mõtestaja, on seisukohal, et pühapaikade arvelevõtmine on ilmselt võimalik vaid kodanikualgatuse korras.
Ahto Kaasik, kes töötab Tartu ülikooli looduslike pühapaikade keskuses ja on virulasena ka kodumaakonna pärimuste kandja ning mõtestaja, on seisukohal, et pühapaikade arvelevõtmine on ilmselt võimalik vaid kodanikualgatuse korras. Foto: Erakogu

Ahto Kaasik, kes töötab Tartu ülikooli looduslike pühapaikade keskuses ja on virulasena ka kodumaakonna pärimuste kandja ning mõtestaja, on seisukohal, et pühapaikade arvelevõtmine on ilmselt võimalik vaid kodanikualgatuse korras.

Alustame kõige olulisema teemaga: kas pühapaikade arvelevõtmise kohta on valitsuselt positiivseid uudiseid?

Positiivne on see, et kultuuriministeerium kahekordistas oma taotluse summat. See on nüüd 200 000 eurot. Kuid kõikide Eesti pühapaikade kaardistamiseks on tarvis 5 miljonit. See võib tunduda suur summa, kuid näiteks Tartu Pauluse kiriku remont maksis 6 miljonit. Reformierakond, kelle nägu on meie riik praegu, on kirikute nõukogu hea liitlane ja esindab selle huve.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles