Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2020/06/21/13165177t1h0e47.png)
/nginx/o/2015/06/01/4134117t1h4060.jpg)
Minevikul on komme käest kaduda. Ka tulevik veab meid tihtilugu alt. Täna, 14. mail aastal 2040, tundub sõna “haridusuuendus” tarbetu kordamisena, sest haridus uueneb nagunii kogu aeg, nii nagu tulevad uued inimesed, uued ajad. Kuis siis kool seda kõike pealt vaadata või kohal sammuda saaks?
Teema turgatas pähe juba aastaid tagasi, kui lugupeetud kirjanik – jah, ka see sõna viitab ammustele aegadele – Tõnu Õnnepalu meenutas vanu esindusdemokraatia aastaid.