Kui vaadata, milline on Eesti vabariigi ajaloos olnud põllumeeste esindatus poliitikas, siis näeme teatud loogilist seaduspära: mida suurem on rahvastiku hulgas olnud põllumeeste osakaal, seda arvukamalt ja mõjukamalt on nad Toompeal tegutsenud. Ja mida väiksem on see kogukond, seda vähem pühendub erakonnapoliitika maaelule ja põllumajandusele.
Tellijale
Kiä tuu iks umma handa nõst, kui esi ei nõstaq
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enne teist maailmasõda andsid Eesti poliitikas tooni just põllumeeste parteid. Ka taasiseseisvuse algusaegadel, mil põllumajanduses hõivatute arv ulatus veel 20 protsendi lähedale, lõi poliitikas kaasa mitu maaerakonda. Oma jälje meie poliitmaastikule on jätnud maarahvaerakond, maa-keskerakond, talurahvaerakond, põllumeeste kogu jne.