Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
:format(webp)/nginx/o/2018/01/10/7474979t1h32ea.jpg)
/nginx/o/2014/11/17/3530527t1h55ff.jpg)
Nii ütles Yana Toom keskerakonna kongressil. Selle peale sai pahaseks üks eestlasest vanaproua, kes kurtis, et kui tema on terve elu tööd teinud, kas ta on siis kogu aeg loll olnud. Eks eestlastelgi ole samas võtmes vanasõnu, näiteks et töö on lollide ja vanade hobuste ajaviide, või siis uuemast ajast pärit ütlemine, et kui ise aru saad, et loll oled, siis oled juba pool geeniust.
Rahvusele omased põhitõed püsivad muutumatuna pikka aega. Esivanemate uskumused vanasõnade näol ladestuvad alateadvuses ja kanduvad nii edasi põlvest põlve, aidates meil tunnetada oma identiteeti laias maailmas. Poliitik ise ütles oma sõnade selgituseks, et temale meeldib mahlakas kõnepruuk. Me ei peaks hakkama vanasõnu sõna-sõnalt tõlkima ühest keelest teise. Nii võime täiega rappa minna, ütles ta. See on kahtlemata õige tähelepanek. 80ndatel tulid müüki naiste sukad, millesse augu tekkimisel sukasilmad üles ei jooksnud. Mina küsisin Moskva kaubamajas, et antagu mulle sukad, millel “glaza ne begajut”. Sukki ma ei saanud, aga nalja sai rohkem kui rubla eest.