Poetessipõlve sügav lõppakord

Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Inna Grünfeldtreporter

20. mai 2016, 00:00

Luuletaja Urve Tinnuri mõtted on värske valikkogu “Mu pihk on puu” juures, lapselast Emma Portiat köidavad rohkem maasikad. Foto: Marianne Loorents

Täitus Urve Tinnuri unistus. Valikkogu “Mu pihk on puu” avab romantikust luuletaja siseilma sügavusi, kõneleb armastuse ilust ja valust. Millest unistab ta nüüd? Värssidest või vaikusest?

Luulekogu “Mu pihk on puu” esitlusele poetessi kodulinnas Rakveres saabusid Urve Tinnuri loomingu suurimad austajad, mõttes olid aga kohal kõik, kellele tema luule hingelähedane.

Sooja vastuvõttu on poetess kogenud 36 kohtumisel Eestimaa eri paigus. Paarikümnest Urve Tinnuri luuletusest on saanud laulud. Valikkogu “Mu pihk on puu” teeb rännaku mööda Urve Tinnuri luuleteekonda.

Kommentaarid

Tagasi üles