Telefonijutt entusiastliku proviisoriga

Telefon piniseb ja jälle on võõras number. “Meil on teile pakkuda väga head D-vitamiini,” kõlab reibas hääl telefonis. “Mulle alles nädala alguses pakuti A-vitamiini,” pomisen pahuralt. Kuulen, et A-vitamiin on vilets ja magusamat kui nende D-vitamiin ei leia ma kuskilt. Ja kui ma oma aadressi ütlen, siis toovad koju kätte.

Mind hakkas asi huvitama, et kaua niisugused inimesed endale telefonis mölajuttu lubada saavad. Küsisin, kust nad teavad, et see just D-vitamiin on, et kas te ise teete. “Ei tee, aga peale on kirjutatud. Ja odav on ka.”

“No siis on kindlasti D,” ironiseerisin mina. “Vaata, mul oli naabrimehel väikemehega muresid ja ostis turult Viagrat. Odavalt. Kui oli mõnda aega närinud, ilma et miskit oleks juhtunud, viis tableti analüüsida. Ja sai teada, et see polnud isegi aspiriin mitte, vaid Gyproci krohv. Aga odav oli tõepoolest! Ma siis soovitasin talle C-vitamiini. Sibulat ja sidrunit.”