NATO hävitajad ehmatasid väikelennuki piloodi poolsurnuks

Rakveres tuntud lendur Vladimir Antonov omab lennukit juba alates 2002. aastast, lennanud on ta aga palju kauem.

FOTO: Erakogu

Maakaitsepäeval tekitasid NATO hävitajad Põhjakeskuse kohal madallendu tehes ohtliku olukorra, sest samal ajal tõusis lähedalasuvalt Rakvere lennuväljalt õhku ka tsiviillennuk.

Maakaitsepäeval näidati enne valdadesse jaanitule teelesaatmist Tõrremäel Põhjakeskuse-esises parklas rahvale sõjatehnikat, sel ajal tegid Briti hävitajad madallennu üle kaubanduskeskuse.

23. juunil kella 12.30 paiku startis aga Rakvere lennuväljalt väikelennuk Eurostar. Selle raja vastutuuleosa läheb just üle Põhjakeskuse.

Rakvere lennuvälja haldaja Vladimir Antonov rääkis, et kohalik piloot oli eelnevalt helistanud lennujuhtimise üksusele, samuti oli sides nõutud sagedusel.

“Mõlemalt poolt väideti, et mõjutavat liiklust pole,” rõhutas Antonov. “Ent jõudes vaevalt 500 jala kõrguseni, märkasin mina maa pealt, kuidas umbes samal kõrgusel lähenesid ida suunast kaks NATO lennukit ja ületasid Rakvere Põhjakeskuse. Vaevalt pool minutit hiljem tuli teisest suunast veel kaks lennukit ja ületasid sama koha.”

Aastaid lennundusega tegelenud Antonov ütles, et kui ta seda pilti nägi, oli ta tükk aega šokis. “Rahunesin alles siis, kui äraehmatatud piloot oma väikelennuki õnnelikult maandas,” lisas Antonov. “Ma ei hakka siinkohal kordama sõnu, mida maapealne rahvas piloodi suust kuulis.”

Tol päeval oli lennuväljal veel mitu lennumasinat, mis linna kohal lõbusõitu tegid.

“Ma ei suuda aru saada, kuidas selline ohtlik olukord võib tekkida,” sajatas Antonov, kelle sõnul on varemgi olnud arusaamatusi militaarlennukite ja eralennukite vahel.

Vladimir Antonov saatis intsidendi kohta kirja ka lennuametile ja kaitseministeeriumile.

Õhuväe teavitusspetsialist Alar Laats ütles Virumaa Teatajale, et kusagil on kindlasti mingi viga tehtud ning taolist intsidenti poleks tohtinud juhtuda. Laats rääkis, et maakaitsepäeva puhul lendasid 1000 jala kõrgusel paaridena üle Põhjakeskuse kaks Eesti lennukit L-39 ja kaks brittide Eurofighterit.

“Taolisi lende juhivad Tallinna tsiviillennujuhid,” märkis Laats. Tema sõnul oli lennuplaan lennujuhtimiskeskusele saadetud, lennukite transponderid töötasid ja piloodid olid lennujuhtimiskeskusega kahepoolses raadiosides. “Umbes 500 jala kõrgusel lendavat väikelennukit märkas ootamatult Eesti piloot, meie lennukid jätkasid lendu oma kõrgusel, Eurofighterid aga tõusid kõrgemale,” rääkis Alar Laats.

Lennuametist öeldi, et neid on nimetatud juhtumist teavitatud ja on alustatud menetlust. “Enne menetluse lõppu ei saa me juhtumit täpsemalt kommenteerida,” seisis kirjas.

Läinud kevadel viis üks teine intsident samuti Vladimir Antonovi endast välja, kui tekkis olukord õppuste “Siil” käigus. “Toonase sõimamise eest sain aga hoopis tänuplaadi,” lausus ta.

Tookord oli asi selles, et üks Soomest tulnud väikelennuk maandus Rakvere lennuväljal, politsei peatas selle ning keelas õhku tõusta, kuna samal ajal käisid õppused. “Öösel sõber helistas, et politsei on lennujaama ümber piiranud, läksin kohale, et milles asi, vastati, et soomlane poleks tohtinud maanduda, siin on õppuse piirkond,” meenutas siinset lennuklubi vedav Antonov.

“Kuidas nii, kas ma olen lolliks läinud!?” oli Antonovi reaktsioon. “Piloot on saanud Soomes lennuplaani, lendab siia, Eesti lennujuht võtab ta rõõmsalt vastu – ja siis ei lasta enam õhku.”

Ilmnes, et lennujuhtimiskeskus ja õppuste korraldaja olid teineteisest mööda rääkinud. Selliseid juhtumeid tuleb Antonovi sõnul tsivilistide ja militariste vahel sageli ette. Hiljem sai Antonov aga tänuplaadi ja kaaskirja, kus seisis, et õhuväe juhtimiskeskuse meeskond loodab, et õppuse õhutegevus ei tekitanud ebameeldivusi lennuvälja operaatoritele ning igapäevased ja plaanipärased tegevused said tehtud. Kaaskirjas lisati: “Eriline tänu Rakvere lennuvälja haldajale Vladimir Antonovile, kelle abil ning koostöös said lennud Rakvere lennuväljal ohutult koordineeritud.”

Tagasi üles