Vastukaja: Pajusti saaga jätk: teise poole versioon

Samal teemal: “Noortest pätikamp hoiab Pajustit hirmu all”, 6. juuli Virumaa Teataja

Laupäeva öösel oli tõesti minu hoovis väike istumine, kuulati autost muusikat, aga mitte valjusti – see pereisa elab minu majast 400 m kaugusel –, mul on väikesed lapsed ja olen rase naine. Muusikat kuulasime kell 22–23.55 ajal, mil pole veel öörahugi.

Tellijale

Äkki tuli minu eramaale mingi joobes mees ja hakkas ülbitsema. Loomulikult läks kakluseks. Järgmisel päeval pärast lõunat tuli minu hoovi veel üks purjus mees, kes ütles, et tuli eilse juhtumiga seoses arvet klaarima. Ütlesin, et mingu ta minema, muidu kutsun politsei. Tema vastas, et kutsu, kui tahad. Kui võtsin telefoni ja politseisse helistasin, lõi mees kartma ja lahkus. Kõik see on salvestatud ja materjal on politseis.

Pereisa, kes meie hoovis taidles, joob ise oma trepikoja ees igal nädalavahetusel. Arvan, et selle peale nende lapsed üles ärkavadki, sest trepikoja ees joob väga suur seltskond mehi. Leian, et kui oled pereisa, peaksid muretsema oma laste heaolu pärast ning käituma kui täiskasvanu. Inimestega peaks minema rääkima kainena, mitte purjuspäi.

Tagasi üles