Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2012/11/15/1434852t1he61d.jpg)
/nginx/o/2016/07/14/5622499t1h70b2.jpg)
Kukruse polaarmõisas, kus Ülle Lichtfeldti paruness von Meck hakkab augustis taas ootama kirja suurelt heliloojalt Tšaikovskilt, mängiti teatrisuvi avatuks lavaloo “Kui seda metsa ees ei oleks” kujuteldava kolmanda vaatusega. Nimelt oli kaupmees Žgutov (Eduard Salmistu), kes Urmas Lennuki Juri Nagibini teose ainetel kirjutatud teatritükis pingutab end või ribadeks, et veenda parunessi talle metsatükki müüma, loonud valitsejannaga soojemad suhted ning kavatses kinkida südamedaamile lehtla. Ikka selleks, et armastatud Nadežda Filaretovnal oleks pargis võimalik kuulata jumaldatud Tšaikovski muusikat.
Nagu elus ja lavastuses, ei kulgenud miski plaanipäraselt: vihma kallas, töömehed olid jooma kukkunud ja ehituse pooleli jätnud ning Nadežda Filaretovna oli sukeldunud Shakespeare’i sonettide maailma. Tšaikovskist tüdinud Žgutov oli tellinud armsamat üllatama puhkpilliorkestri ning pala “Volga, Volga” oli parunessile ilmselgelt liig. Tagatipuks tõmbas karahvinist julgust ammutanud perepoeg Volodja ema kaasa uljale vene tantsule ning pani lehtla sümboolseks avamiseks mõeldud helesinise lindiga plagama, vallandades ulja klaperjahi mööda mõisa ...