Kui viimasel kümnendil on teadlased otsinud troopilistes vihmametsades kirjata kultuuride seas inimkonda päästvaid imeravimeid ja Euroopat on peetud selles vallas perspektiivituks, siis noor Eesti teadlane Renata Sõukand avaldas muljet Euroopa Teadusuuringute Nõukogule ja sai toetuse uurimistööks. Ta leiab, et etnobotaanikal on inimkonnale pakkuda enamat kui müütilise imeravimi otsimine. Sõukand asub nimelt uurima, kuidas mõjutavad sotsiaalsed, majanduslikud ja poliitilised tingimused taimekasvatust eri kirjarahvaste seas.
Tellijale
Juhtkiri: ravimtaimetarkus kestab
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mida enam ühiskond linnastub, seda vähem jääb alles n-ö talupojatarkust. Kui vaatame vastsündinu silmadesse, peegeldub sealt aastasadade kogemus, kõik see, mida on meie esivanemad omandanud ja osanud. Paraku kaob see tõsidusetõde neist silmist üpris kiiresti. Meie, vanemate asi on oma lapsi õpetada – näidata taimi looduses ja neid tõve korral tarvitada, hapendada kapsast ja kurki, korjata ja kupatada söögiseeni, kuivatada ravimtaimi –, et need väärtuslikud teadmised ei ununeks.