Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2015/10/26/4636415t1he0c6.jpg)
Käesoleva aasta augusti teises pooles tabas USA Florida osariigi Tampa piirkonna põhjavee kihte ohtlik reostus.
Florida osariigis asuvad maailma suurimad fosforiidikaevandused. Tampa piirkonnast 48 km ida pool voolas kaevandusettevõttele Mosaic kuuluva Mulberry kaevanduse jäätmehoidlast põhjavette esialgsete hinnangute kohaselt üle 200 miljoni galloni (740 mln liitrit) radioaktiivsete ainetega saastunud vett. Olukorra muutis eriti ohtlikuks asjaolu, et kaevanduse omanikud ja osariigi võimud teavitasid elanikke juhtunust alles kolme nädala möödudes. Kaevanduse lähipiirkonnas elab ligi 5000 inimest, kelle joogivett reostus ohustab. Selles piirkonnas on ligi 1500 veevõtukohta, mida kaevandusest välja voolanud radioaktiivne vesi mõjutab.
Umbes saja meetri sügavune auk, mille kaudu radioaktiivsete elementidega saastatud vesi maapõue pääses, tekkis tohutu suures fosfokipsi kuhilas. Radioaktiivne fosfokips tekib fosforiidi toorme töötlemisel väävelhappega. Selle protsessi käigus vabanevad uraani ja raadiumi osakesed ning ladestuvad fosforiidi toorme töötlemisel tekkivasse fosfokipsi. Fosforiidi töötlemise jäätmed sisaldavad ka elusloodusele ohtlikku tooriumi ja tina. Florida fosforiidi töötlemise käigus tekib ka radoon – gaas, mis on tuntud kui vähihaiguste põhjustaja.
Ärimees Tiit Vähi, Tartu ülikooli arendusprorektor Erik Puura, Tallinna tehnikaülikooli professor Alar Soesoo, emeriitprofessor Enno Reinsalu ja mõned teised on korduvalt oma esinemistes rõhutanud asjaolu, et tänapäevased tehnoloogiad võimaldavad ohutult kaevandada ka fosforiite. Ilmselt on nad tegelenud pigem illusioonide konstrueerimisega ja avalikkusele puru silma ajamisega. Tegelikkus kõneleb millestki muust.
USA on vaieldamatult üks maailma kõige moodsamate tehnoloogiate väljatöötajaid ja kasutajaid. Millegipärast toimub aga fosforiitide töötlemine seal nii nagu ennevanasti. Tulemuseks on tõsiasi, et ühe tonni väetiste tootmiseks sobiva fosforiidikoguse saamiseks tekib seal viis tonni radioaktiivseid heitmeid.
Ohtlikke heitmeid sattus Floridas põhjavette juba aastal 2009. White Springsi nimelises kaevandusettevõttes lekkis põhjavette 90 miljonit gallonit (333 mln liitrit) saastatud vett.
Oktoobris 2015 algatati kaevandusettevõtte Mosaic suhtes kohtuasi, milles fosforiidi kaevandajaid süüdistatakse ohtlike jäätmete hooletus käitlemises. Õigusbüroo Morgan&Morgan keskkonnateemaliste kohtuvaidluste ekspert Rene Rocha ei tea veel, kui suur on tekitatud kahju dollarites. Kaevandusettevõtte Mosaic vastu algatatud kohtuasja peamine eesmärk on tagada kaevanduse lähiümbruses elavate inimeste ohutus. R. Rocha ütles, et alates 22. septembrist on kohtutud paljude selle piirkonna elanikega.
Kaevandusettevõtte Mosaic pressiesindaja Callie Neslund ütles uudisteagentuurile Associated Press, et firmas vaadatakse üle toimunud reostusega seotud üksikasjad ja tekkinud küsimustele antakse vastused käimasoleva juriidilise menetluse käigus. Kaevandusettevõtte Mosaic asepresident Wait Procourt ütles 20. septembril, et ettevõte kahetseb toimunut ja vabandab 4000 töötaja nimel, et avalikkust ei informeeritud kohe pärast radioaktiivse vee sattumist Tampa piirkonna põhjavette. Firma Mosaic on teatanud, et pakuvad kohalikele elanikele võimalust saada tasuta pudelites joogivett.
Floridas asuva bioloogilise mitmekesisuse keskuse direktor Jaclyn Lopez teatas, et nüüd on mõõt täis. Kätte on jõudnud viimane aeg võtta midagi ette loodust hävitava, tohutus koguses radioaktiivseid heitmeid tekitava fosforiitide kaevandamise ja töötlemise laiendamise vastu. Kaevandusettevõte Mosaic tahaks jätkata fosforiitide kaevandamist veel ligemale 30 000 ruutmeetri suurusel maaalal, mis asub Florida looduskaunis ja liikiderohkes piirkonnas. Lopez teatas, et tuleb ühiselt nõuda osariigi ja föderaalvalitsuse esindajatelt, et nad lükkaksid tagasi erakordselt ohtlikuks muutunud fosforiitide kaevandamise laiendamise plaanid.
Kujutleme, et ärimees Tiit Vähil ja tema mõttekaaslastel õnnestukski ühel päeval rajada maaalune fosforiidikaevandus Rakvere lähedale Pandivere kõrgustikule. Mis juhtuks siis, kui ühel päeval voolaksid fosforiidi töötlemise radioaktiivsed heitmed Pandivere kõrgustiku maaalustesse veekihtidesse? Pärast korduvaid looduskatastroofe Florida fosforiidimaardlates ei saa enam keegi väita, et midagi niisugust on Eestis välistatud. Kui maailma suurimas fosforiiditööstuses Floridas, maailma kõige moodsamate tehnoloogiatega riigis ei suudeta kirjeldatud ökokatastroofe vältida, siis ei ole mingisugust alust oletada, et fosforiitide kaevandamisel Eestis niisugused riskid puuduvad.
Ei tohiks unustada sedagi, et kaevanduste omanikud kogu maailmas ajavad taga võimalikult suuri kasumeid ja püüavad loodushoiule kulutada nii vähe kui võimalik. Niisugune käitumine on ilmnenud selgelt ka maailma suurimas fosforiiditööstuses Floridas. Sedasorti äriplaani tagajärjed on aga loodusele ja inimestele erakordselt ohtlikud. Näiteid võib tuua Austraaliast ja Inglismaalt, vähemarenenud riikidest rääkimata. Seal sõidetakse kohalikest elanikest piltlikult öeldes traktoritega üle ja ongi kaevandamiseks või nafta puurimiseks tingimused loodud.
Lääne-Virumaal Mahu kandis elab kevadest sügiseni üks minu kunagisi kolleege Eesti TVs töötamise päevilt. Ta oli aastaid Ameerika Hääle kaastööline ja elab talvekuudel Floridas Tampa piirkonnas. Kohtusin temaga möödunud nädalal ja palusin tal kommenteerida sealses fosforiidikaevanduses toimunud looduskatastroofi. Ta ütles, et paljud Tampa piirkonna elanikud ei joo kraanivett juba ammugi. Ka poest pudelivett ostes uuritakse hoolikalt sildilt vee päritolu ja omaduste kohta.
Vaevalt et keegi meist tahaks tulevikus näha Eestimaad, kus Pandivere kõrgustiku veesüsteemid on fosforiidikaevandamise ja töötlemise radioaktiivsete jäätmetega saastatud ning vett saame ainult poest pudelis.