Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/11/21/6095329t1ha98a.jpg)
/nginx/o/2016/11/21/6095329t1ha98a.jpg)
Riigigümnaasiumi loomise teema on Rakvere linnas tekitanud vaidlusi mitmel rindel ja nüüdseks üsna palju kirgi kütnud. Emotsioonid on mõistetavad, sest oleme ju kõik ühe või teise gümnaasiumiga rohkem või vähem seotud. Olen linnavolikogu liikmena seisukohal, et riigigümnaasiumi luues ei kaota me midagi. Vastupidi, lahendame kasvava probleemi, millele minu meelest senistes diskussioonides liialt vähe tähelepanu on pööratud.
Kaasav haridus lõimib kooliperedesse aina rohkem haridusliku erivajadusega (HEV) õpilasi. Pean silmas nii diagnoosi ja nõustamiskomisjoni otsusega lapsi, kui ka neid, kes vajavad täiendavaid tugimeetmeid, et koolis edukalt toime tulla. Usun siiralt, et suundumus kaasata HEV-lapsed kodukoha kooli on igati tänuväärne. Aga olen ka seisukohal, et selleks peavad olema tagatud piisav tugivõrgustik ja teadlik pedagoogiline valmisolek. Oluline on mõista, et kaasata HEV-lapsi lihtsalt seepärast, et nii peaks olema, ei anna meile linnana ega ühiskonnana tervikuna mitte mingit lisandväärtust.