Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/12/08/6155991t1hbc89.jpg)
Jah, kirjaniku suur juubel alles lõppes. Pidu peetuks kuulutati, kõiki ruume tuulutati, öeldi vanasti. Suurt austust Mats Traadi vastu saab mõõta ka neil paaril nädalal tema suunas saadetud väärikate väljaütlemiste ja kirjapandu päält.
Nii on viimane Looming täis asjalikke analüüse, krapsakaid arvamuslugusid Hando Runnelilt, Asta Põldmäelt, Rein Veidemannilt. Väärikas juubelipidu peeti kirjanike liidu musta laega saalis. Riigitelevisioon tõi selle otsesaatena igasse kodusse.
Võib veel tänagi vaadata. Väeline oli Jaan Unduski esitatud Mats Traadi loome analüüs, ristlõige nagu proovitükk läbi kõigest, mis loodud. Ja viimast pole vähe – 80 raamatut, iga eluaasta kohta üks.
Kui kesk kõnesid astus nagu muuseas saali ka Eesti president, oli üllatus suur.
Tunnustavas tervituskõnes sai kuulda, mida kõike ta juubilari loodust lugenud on. Nad embasid ja see oli vastastikune südamest südamesse omaksvõtt.
Pajustis Mõttelõnga klubis võtsime kalli Matsi, neljakordse Vilde-nimelise kirjandusauhinna laureaadi juubelipeo üles juba päevakese enne õiget aega. Õigeks päevaks saatsime lillesülemi ja hääd sõnumid.
Leidsime, et ei saa ju kirjanikku enne tähtpäeva siiatulekuga koormata, ja seepärast rääkisime klubis omavahel Mats Traadi loomeradadest, raamatutest ja sellest, mis kellelegi veel meenus. Ja seda oli palju. On ju meie kirjanik neljakordne Vilde preemia laureaat ja siinmail sagedasti külas käinud.
Klubi nurga juures, kust algab kirjarahva tammik, on teretamas mitmesajaaastane puumürakas. Matsi tammepuu. Tema kallistamiseks läks meil vaja nelja inimese kätepikkust.
Puul on tahvel aastaarvudega, millal žürii on Mats Traadile kirjandusauhinna määranud: 1967, 1971, 1980, 2011.
Kohvilauas meenutamisel oli ka neid, kes mäletasid 14. aprillil 1980 Pajusti laval nähtud lavastust “Puud olid, puud olid hellad velled”. Selle oli samal kevadel Vilde auhinna võitnud raamatu põhjal lavastanud Merle Karusoo.
Autogrammiga väärindatud kavalehest on saanud ajalooline dokument – oli kord! Ja millised näitlejad siis siin laval käisid: Ain Lutsep, Katrin Saukas, Arvo Kukumägi, Guido Kangur, Tõnu Oja, Anne Veesaar. Ja kõik nad olid 36 aastat nooremad, nii nagu ka tänased meenutajad.
See teatritükk nõudis näitlejatelt tempot ja suurt hingepalangut. Seda oli ehedalt ja nii palju, et seda hingust jäi siia saali ka kaugemate aegade tarbeks. Laval nähtu pealt ootas siinne rahvas uusi Palanumäe raamatuid. Ja need tulid. Neid hinnati Vilde preemiaga, ka viimast, sarja lõpetavat “Õelate lampi”.
Nüüd novembrikuisel klubiõhtul meenutati, kuidas Viru-Jaagupi suvepäevadel esitas Jaan Urveti näitetrupp Viru-Jaakobi kirikus Mats Traadi “Harala elulugusid”. Kus neid epitaafe siis veel õigem lugeda oleks? Kirik oli rahvast puupüsti täis. Ka kirjaniku pere oli meie hulgas, võttis vastu lilli ja oli sellisest menust üllatunud. Ilus jaaniõhtu jätkus veel sõitudega mitmele jaanitulele. Jaaniöö on pikk ...
Oluline seegi, et sama päeva hommikul keetis Mats Aravuse õues suures malmpajas etendust andvale Jaan Urveti näiteseltskonnale kalasuppi. Päris vahva, kuidas kirjamees ise Võhu jõest ämbriga supileent doseeris. Siin söödi, kiiguti ja oldi väga lustlikud. See kõik on jäänud meeltesse ja paljudele piltidele.
Jaan Urvet on hiljem öelnud, et see oli parim päev, mis läbi aastate nende trupil ette tulnud.
Hiljem on kirjanik Vilde mail käinud veel kordi. Nii pandi 2009. aasta oktoobrikuus vallamaja kõrvale muruplatsile aastaid karusloomafarmis töötanud aurukatel. Seal tervitab see teelisi praegugi. Vahel, pidulikel puhkudel, laseb ka vilet.
Samal katlapäeval rääkis kirjanik lugejatele, kuidas see aurukatla lugu tekkis – esmalt stsenaariumiks, siis raamatuks ning siiski ka filmiks. Viimast oleme ju kõik näinud – ehe ja lahe peatükk eestlaste elust ja ajaloost. Ajalugu “tantsudeks” lahata ja siis rahvale tagasi anda – see ongi suur kunst. Kunst, mida meie lugupeetav Mats Traat täieliselt valdab.