Siim Vahtrus: “Eestis võib rohkem “kära teha” kui mujal”

Katrin Uuspõld
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Keskkonnaõiguse keskuse juht Siim Vahtrus on tähele pannud, et Eesti inimene ei lepi liigse müraga, ei võta seda paratamatusena, vaid otsib lahendust. Uuest aastast on müra ja õhusaaste asjus kohalikul omavalitsusel veelgi suurem roll.
Keskkonnaõiguse keskuse juht Siim Vahtrus on tähele pannud, et Eesti inimene ei lepi liigse müraga, ei võta seda paratamatusena, vaid otsib lahendust. Uuest aastast on müra ja õhusaaste asjus kohalikul omavalitsusel veelgi suurem roll. Foto: Grethe Rõõm

Keskkonnaõiguse keskuse juht Siim Vahtrus on tähele pannud, et Eesti inimene ei lepi liigse müraga, ei võta seda paratamatusena, vaid otsib lahendust. Uuest aastast on müra ja õhusaaste asjus kohalikul omavalitsusel veelgi suurem roll.

Mida toob kaasa see, et 1. jaanuarist jõustub uus atmosfääriõhu kaitse seadus?

Kui seni tegelesid selle teemaga eelkõige riigiasutused, terviseamet ja riigi keskkonnaamet, siis uue seaduse kohaselt antakse nii välisõhu saastatuse kui ka müra küsimuses suurem roll kohalikele omavalitsustele.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles