Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2016/12/21/6195367t1hcfba.jpg)
On kolm teemat, mille kohta on peaaegu igaühel oma arvamus ja hoiak: pagulased, Rail Baltic ja Rakvere kinomaja sulgemine. Viimane on põhjustanud teravaid arutelusid ja suhtumise risti-rästi avaldamist meie kogukonna huvigruppide lõikes. Kriitikat on, rahulolematust on, emotsioone on. Isegi palagani on. Lahendusi paraku mitte. Teatri tänavale toomine ja verbaalsete pottide ja pannidega kolistamine devalveerib veelgi enam lahendustele orienteeritust ning naeruvääristab probleemi tõsidust. Vaja on lahendusi, mitte üha edasi liikuvat karavani!
Meie riigis käib juba mõnda aega nullbürokraatia programm: ministeeriumid ja nende allasutused hindavad endi võimekust ja tõhusust osutada teenuseid ning kaaluvad vähese huvi korral neist loobuda või anda mõningad tegevused efektiivsuse saavutamise nimel erasektorile üle.