Killud toovad ... süü ja valu

FOTO: Marianne Loorents

Rakvere teatris täna esietenduvas loos “See kõik on tema” on ema ja poja vahel ületamatu sein. Tiina Mälberg (vasakult), Helen Rekkor ja Imre Õunapuu lapivad kokku armastuse kilde.

Rakvere teatris täna esietenduvas loos “See kõik on tema” on ema ja poja vahel ületamatu sein. Tiina Mälberg, Helen Rekkor ja Imre Õunapuu lapivad kokku armastuse kilde.

Kui Helen Rekkor luges läbi Andrei Ivanovi näidendi “See kõik on tema”, mida pakkus talle lavastamiseks Rakvere teatri peanäitejuht Üllar Saaremäe, ei meeldinud see talle üldse.

“Sellepärast, et näidendi mõlemad tegelased võtsid järjest vastu nii ebaeetilisi otsuseid ja kohtlesid teineteist väga halvasti. Sealt ei tulnud kohe läbi seda armastuse levelit ja minul on raske teatrit teha, kui ma ei tunne armastust,” põhjendas Helen Rekkor esimest reaktsiooni. “Ma natuke tõrkusin ja olin mures. See oli kõige ebahelgem lugu, mida olin tüki aja jooksul lugenud.”

“See kõik on tema” on lugu emast ja pojast, kelle vahele on tekkinud ületamatu sein või lõhe. Nad on kaotanud selle, mis neid on sidunud, ja peavad õppima, kuidas hakkama saada ja teineteist leida. Ponnistused muudkui jooksevad liiva ...

Kui lavastaja kohtus näitlejate Tiina Mälbergi ja Imre Õunapuuga, hakkas lugu vähehaaval keerama ette teist külge. “See ongi teatrimaagia, et kui saad kokku näitlejatega ja tekst hakkab läbi nende kehade ja suude elama, omandab see teatud sügavuse. Hakkasime tegelasi paremini mõistma, saime aru, mis on nende käitumismotiivid. Et nad on nii katki ega oska seetõttu teineteisega käituda. Armastuse kilde on väga raske kokku panna,” rääkis lavastaja.

Imre Õunapuu, kel lavastuses poja roll, ütles, et temalegi esimesel lugemisel tekstist armastust ei kumanud, aga vähehaaval avanesid loo tahud.

Ema osatäitja Tiina Mälberg meenutas, et näidendit “See kõik on tema” luges ta esmalt teatri loomenõukogu liikmena ja nägi selle taga suuremat lugu. “Tekst on ainult pealispind, selle taga on palju rohkem. Paistis, et selle loo sees ja taga on palju asju, aga on vaja ka palju teha, et saada tekst elama ja tegelased inimlikuks ja mitmemõõtmeliseks,” kõneles näitlejanna.

Kuna lool on põnev tehniline pool ning oluline osa Facebookil ja telefonil, oli Tiina Mälbergi sõnul hea idee kutsuda lavastaja, kes on varasemates töödes kasutanud eri tehnoloogiaid ja loonud huvitava visuaalse maailma. “Ega psühholoogia ei kao sealt kuhugi, samas saab sellel lool olema tänu Helenile ja kunstnike tiimile ka väga huvitav ja näitlejate jaoks natuke keeruline tehniline süsteem,” ütles ta.

Helen Rekkor sõnas, et kuna tekst koosnebki Facebooki “tšättidest” ja kahe inimese telefonikõnedest, paistis see esialgu nii staatiline, kui üldse olla saab. “Tundub, et me häkkisime selle lahti ja see on visuaalselt lahedalt jälgitav ja seal on publikule toredaid üllatusi,” ütles lavastaja. Kinolikkust lisavad videod, mis segunevad lavamaailmaga.

Imre Õunapuule tundus eriti huvitav, et kaks näitlejat, kes on kaks tundi laval, suhtlevad omavahel vaid paari repliigi jagu, isegi telefonikõnesid ei pea nad omavahel, vaid teiste inimestega. “Vahel on tunne, et nii väga tahaks päriselt suhelda,” märkis Õunapuu.

Tiina Mälbergi sõnul on loos inimesed, kes tunnevad ennast üksildasena, aga samas tõlgendavad vastaspoole käitumist vastavalt harjumusele. “Nad ei küsi ega räägi asjadest päriselt. Nii tõusevad müürid ja tekivad kuristikud inimeste vahele,” rõhutas ta.

“Kui inimesed üksteisega ei räägi ja pole kristalselt ausad, viibki see selleni, et kõigil on “errorid”. Pärast neid lahti harutama hakata on palju keerulisem kui algusest peale mängida lahtiste kaaridega,” kõneles Helen Rekkor. “Nad tahavad hästi läbi saada, aga neil pole vahendeid või oskust, kuidas puudutada teist nii, et see haiget ei saaks,” lisas Imre Õunapuu.

Tiina Mälbergi sõnul ei käituks ta emana sel moel nagu tema tegelane, kuid mõistab, et lastevanemaid võib olla väga erinevaid. Ema-tegelase ja lapsevanemana soovitab ta hoida oma lastega kontakti igas kasvamise faasis, mitte jääda kinni lapsepõlveikka. “Muidu juhtub, et äkki võibki avastada, et ei oska nendega enam suhelda. Tekivad süümepiinad, et oled ise midagi valesti teinud, hakatakse süüdlasi otsima, teineteist süüdistama,” arutles ta.

“Tegelikult on lihtne öelda, et tema on see paha ja see on kõik tema süü, et mina olen plekitu,” lausus Imre Õunapuu, kes tunneb enda sõnul nii oma kui ka ema tegelaskujule väga kaasa. “Seda lugu tehes oleme küll teatrilaval ja mängime, aga hästi valus on mõelda, et tegelikult on päris palju perekondi, kes on sellistes olukordades, ja selliseid noori, kes siplevad, rabelevad, otsivad ja ootavad, aga midagi ei õnnestu. Lõpuks tekibki käega löömise oht. Mul on kahju, et sellised asjad juhtuvad inimestega,” rääkis näitleja. “Mul endal õnneks ei olnud nii raske teismeiga ega erilisi probleeme vanematega. Tahaks rollis teinekord lausa näpuga näidata, et tee natuke teisiti, siis läheb kõik veidi paremini, aga ei saa – käsi ei ulatu sinnani.” Sinna, kuhu ei ulatu näitleja käsi, loodetakse ulatuvat lavastus. “Lugu annab selleks väga suure võimaluse,” ütles Õunapuu.

“Kui räägime teismelistest või noorukitest, keda ooteme saali, siis see lugu võiks panna neid mõtlema, et nende vanemad on ka lihtsalt inimesed ...” lausus Tiina Mälberg. “Jaa! Täpselt!” nõustus Helen Rekkor. “Just!” kinnitas Imre Õunapuu. “... et nad on sama ekslikud ja samamoodi segadusi üle elamas nagu noored, sama üksildased. Et vanemaid tasub usaldada. Ja kõik võivad astuda selle esimese sammu, et teisele lähemale saada,” jätkas Mälberg. “Nii vanemad kui ka noored on sama liini pidi ühe eluetapi sees,” märkis Õunapuu.

Ehkki tegijate meelest on lugu “See kõik on tema” kurb ja õnnetu, on nad sealt siiski üles leidnud helguse. Ja ka armastuse. “Püüdsime teha nii, et see jõuaks ka publikule kohale,” sõnas lavastaja.

Helen Rekkorile, kes on põhiliselt toonud lavale oma lugusid, on näidend “See kõik on tema” üle kümne aasta esimene kokkupuude kellegi teise kirjutatud materjaliga. “Tuunisime natuke struktuuri, ehkki jäime autori selgroole truuks,” tunnistas ta.

“Eriline on see töö mulle veel selle poolest, et see on toonud mind lahedasse, armsasse ja kodusesse Rakvere teatrisse. Mul on siin väga tore olla, ehkki töö on väga intensiivne,” ütles Helen Rekkor.

TEATER

  • Andrei Ivanov “See kõik on tema”.
  • Lavastaja Helen Rekkor (teatriühendus Misanzen).
  • Kunstnik Maarja Pabunen.
  • Videokunstnik Alyona Movko.
  • Tõlkija Tiit Alte.
  • Osades Tiina Mälberg ja Imre Õunapuu.
  • Esietendus 13. jaanuaril Rakvere teatri väikeses saalis.
Tagasi üles