Rootsi õpetajad: Eesti kool meenutab 60. aastaid – parimas mõttes rootslasi rõõmustas siin nähtu

FOTO: Meelis Meilbaum

Rakvere gümnaasiumis tegi Rootsi külalistele ringkäigu õpetaja Reet Bobõlski (keskel seelikuga). Õpilasesinduse liikmed aga näitasid, kuidas valmistus kool sama päeva õhtul toimunud Rakvere gümnaasiumi filmifestivali finaalürituseks.

Möödunud nädalal Rakveret ja mitut Virumaa kooli väisanud Rootsi majandusõpetajad Johanna Brick, Cecilia Ebeling, Carl Johan Evers, Robert Andre Mayer, Edina Dimiraca, Bodil Zetterman-Hanson ning Lena Preutz leidsid, et Eestil ei tasuks hariduses mõtlematult tegutseda ning Rootsi või Soome ei peaks alati eeskujuks olema.

Rootslastele torkas Eesti koolis silma õpetajate ja õpilaste soe läbisaamine, samuti see, et tehakse koostööd. “Õpilased teevad õpetajatega koostööd, aga ka õpetajad omavahel, õppeained on seotud, see on suur pluss,” kiitis Lena Preutz siinset süsteemi.

Vestlusringis tõid külalised välja, et Rootsi koolides on olukord pisut keerulisem, sest suhted õpilaste ja õpetajate vahel ei ole nii head, direktorid võivad olla aga usaldamatud õpetajate suhtes. Näiteks võib direktor õpilase kaebuse peale alandada õpetajal palka.

“See muidugi oleneb väga koolist ja direktorist,” lisas Johanna Brick.

Sageli on nii, et põgenike lapsed on märksa viisakamad ja sõbralikumad kui kohalikud lapsed.

Rootslaste sõnul on haridusteemast nende kodumaal saanud poliitiline platvorm, tekkinud olukorda kasutavad aga ära noored, kes teavad suurepäraselt oma õigusi, kohustusi aga vähem, ning nii satuvad õpetajad hierarhias pigem viimasele kohale.

“Eesti koolides ringi käies meenus mulle see aeg, kui ise koolis käisin, 1960. aastad, aga seda kõige paremas mõttes,” rääkis Preutz, viidates asjaolule, et siinsed õpilased tunnevad õpetajate vastu austust.

“Jah, see ilmselt on pärand nõukogude ajast, kuid eestlastel ei maksaks Rootsit väga suureks eeskujuks võtta, sest meil ei ole kõik ideaalne,” lausus Carl Johan Evers, lisades, et Eesti haridussüsteem on tema hinnangul viimase kahekümne aastaga teinud meeletu arengu.

Omaette teema Rootsi koolides on põgenike lapsed, kellele on ette nähtud programmid ühiskonda sulandumiseks ning keeleõppeks. Robert Andre Mayeri hinnangul on maailmale põgenike probleemist Rootsis maalitud siiski traagilisem pilt, kui olukord on.

“Sageli on nii, et põgenike lapsed on märksa viisakamad ja sõbralikumad kui kohalikud lapsed,” tõi Mayer välja asjaolu, mida meedias eriti ei mainita. Selleks et pagulaste lapsed kiiremini Rootsi ühiskonda sulanduksid, on kaasatud ka õpilasfirmasid, samuti on igas koolis täiskohaga tööl inimesed, kes pagulastega tegelevad.

Rootslasi pani imestama asjaolu, et eestlased tunnevad uhkust oma rahvuse üle ega varja seda. “Teil on koolides trikoloorid lehvimas ning seinal on presidendi portree. Rootsis vaadataks sellele pigem halvasti, kui keegi demonstratiivselt Rootsi lippu lehvitaks,” rääkis Mayer.

Samas kinnitasid kõik, et see on väär, kuna pagulastele tekitaks turvatunnet teadmine, et rootslased on oma rahva ja riigi üle uhked ega varja seda. “Kodanikukasvatus on Eestis kahtlemata parem, ka seetõttu, et teil on võimalik jälgida laste arengut algklassidest gümnaasiumi lõpuni,” nentis Cecilia Ebeling. Rootsis on põhikool gümnaasiumist lahku löödud ning kõik Eestit väisanud õpetajad töötavad vaid gümnasistidega.

Eestist saadud kogemuste põhjal plaanivad Rootsi õpetajad ka oma koolis rohkem koostööd arendada, eriti just õpetajate vahel. “Saime siit häid nippe, kuidas õpilasi juhendada, ning teadmise, et tööd peavad tegema õpilased, mitte õpetajad,” rääkis Edina Dimiraca Eestist saadud kogemuste rakendamisest oma kodukoolis.

Koostöös Lääne-Viru arenduskeskusega Eesti majandus- ja ettevõtlusõppega tutvumas käinud õpetajate sõnul on järgmiseks sammuks viia omavahel kokku ka õpilased. Programmi esimese sammuna viibisid rootslastel külas Eesti õpetajad.

Tagasi üles