Mihkel Raud kutsus noori arvutis klõbistamise asemel üksteisega rääkima

FOTO: Meelis Meilbaum

Mihkel Raud vedas suhtlemisteemalist osalusseminari “Räägi minuga”. Saalitäis noori oli vaimustuses.

Kõvahäälselt see palve kolmapäeval Rakvere teatri suures saalis ei kõlanud, kuid mõne noore hinges helises see kindlasti. Suhtlemisteemalisel osalusseminaril räägiti noorte ja vanemate suhtlemisraskustest ja nende lõksust pääsemisest. Internetist, mis võib kujuneda needuseks.

Moderaator, ülipopulaarne Mihkel Raud oli vaieldamatult noorteseminari populaarseim esineja. Küll tunti huvi tema jalanumbri, vallalisuse ja suurima jama vastu.

Raud rääkis avameelselt, et kui ta oli 16 ja teda kutsuti Singer Vingerisse mängima, mõtles ta, et püha jumal, elu on nii äge. Rokkimine päädis sellega, et ta oli enda sõnul kogu aeg silmini juua täis. Suhted lähedastega kiskusid kiiva, ema valis tookord vaikimise tee. “Ei lähe päevagi, kui ma selle peale ei mõtleks. Kuidas ma tahan, et seda poleks olnud,” ütles Raud noortele.

Pereterapeut Liis Aavaste-Hango soovitas igal vanemal suhtuda teismeikka kui võimalusse, mitte kui nuhtlusse.

“Võtke seda põnevusega. Teismelise käitumise taga on hirm, valu. Nagu ka vanemate,” rääkis Aavaste-Hango, kes lisas, et suhe on mõistagi kahepoolne ja eelkõige peab initsiatiivi näitama vanem.

“Konflikte põhjustab see, et noortel on kalduvus võtta hulljulgeid riske, vähemalt vanemate arvates. Oluline on teada, et noorel pole kerge mõelda end teise sisse. Täiskasvanutel on asjatu loota, et noored neid mõistavad,” väitis pereterapeut.

Lõksudest rääkides tõi ta välja, et vanematena seame noored räägi-ära-räägi-lõksu. “Vanemad annavad märku, et nad ei taha hulludest asjadest teada. Kui nooruk tahab, et vanem ei muretseks, siis ta valib vaikuse. Aga see on topeltlõks. Vaikimine omakorda suurendab vanema ärevust,” kõneles Aavaste-Hango.

Pereterapeut ütles, et ranged reeglid ei tule suhtele kunagi kasuks. Hea pole ka see, kui vanem on noorega liiga sõber ja räägib talle liialt palju oma muresid. Pereterapeut soovitas igal vanemal elada huvitavat elu, siis saavad noored nende kõrval areneda. Veel nimetas ta oluliseks ausust, uudishimu, aktsepteerimist, kontakti hoidmist, suhte säilitamist, huvitundmist.

Enne kui veebikonstaabel hakkas rääkima netiprobleemidest, ütles Aavaste-Hango, et enam ei mõõdeta arvutisõltuvust seal veedetud aja järgi. “Küsimus on, mida seal tehakse. Arvuti pole iseenesest halb, seal õpitakse ja suheldakse. Sõltuvus on siis, kui muu elu kaotab tähtsuse,” rääkis Aavaste-Hango.

Üks kolmest veebikonstaablist, Maarja Punak sõnas, et eelmisel aastal tuli neile ligi 6500 küsimust.

Näited ähvardamise, väljapressimise, häkkimise, grupist väljaarvamise, alastipiltide jagamise, raha lunimise, mängudes petmise, kiusamisgruppide 300+ ja ahistamise (kõned, SMS-id, kirjad) kohta olid julmad. Esmapilgul süütu mäng võib kaasa tuua kriminaalkaristuse.

Näiteks rääkis Punak, kuidas Growtopias ütles kaaslane teisele, et kui too oma mängu kasutajaparooli ei avalda, paneb ta tolle maja põlema. “Tegemist oli inimese vastu suunatud vägivallaga ja me tegelesime sellega,” ütles Punak.

Konstaabel pani noortele südamele, et nad võtaksid julguse kokku ja räägiksid vanematega. “Nii tekivad parimad lahendused.” Ta meenutas juhtumit, kus viivituse tõttu olid ühe neiu alastipildid lekitatud mitmesse portaali ja isa nuttis suurte pisaratega, sest ei osanud oma tütart aidata.

Facebooki grupist väljaarvamise kohta ütles Punak, et tuleks mõelda, kellega ja kuidas suhelda.

Räägiti ka skämmimisest ehk mängudes petmisest, mille pärast on peksa saadud, ja praegu eriti populaarsetest meemidest.

Mihkel Raud edastas noortele veel kord sõnumi, et seda, mis võib tunduda nali, võidakse siiski tõsiselt võtta. “See võib mõjutada sinu edasist elu. Anonüümsust internetis pole olemas.”

Tagasi üles