Kiri: väärtuste puudumine või suurem pilt?

Kelly Konetski-Ramul.

FOTO: Erakogu

Kaksteist aastat olen alustanud oma kooliteed vanas uhkes ja väärikas valges majas. Koolimüts ja aabits, mille direktor 16 aastat tagasi mulle aktusel ulatas, seisavad endiselt kapis. Minu abikaasa on selles koolis saanud gümnaasiumi lõputunnistuse. Minu isa ja õde on õppinud selles koolis. Alar Kotli projekteeritud maja on andnud mulle rõõmu, kurbust, uusi ja vanu sõpru, armsaid õpetajaid, isiklikku edu ja läbikukkumisi, pisaraid ja naeru. Ma soovin oma südames, et mu lapsed käiksid selles koolis. Tegu on ilusat ning valusat ajalugu jutustava väärika kooliga.

Nüüd isiklike emotsioonide juurest ratsionaalsete otsusteni. Ma hääletasin viimatisel volikogu istungil selle poolt, et algatada L. Koidula tänava 11b kinnistu ja seda ümbritseva ala detailplaneering eesmärgiga kaaluda seda ühe variandina riigigümnaasiumi uueks asukohaks, sest see ei ole minu silmis otsus, mis hõlmab ainult üht gümnaasiumi. Tegu on terve Rakvere linna koolivõrgu korrastamisega.

Rakverel on vaja tugevat põhikooli, kus on arvestatud hariduslike erivajadustega (HEV) õpilaste igapäevaste elementaarsete vajadustega. Praegu ei suuda Rakvere neid võimalusi oma lastele pakkuda. Jah, neile on loodud ajutised võimalused õppimiseks, aga need ei peegelda kaugeltki tingimusi, mida oleks vaja, et iga laps Rakveres saaks areneda täies potentsiaalis. Tundub, et HEV-lapsed on tihti meile märkamatud, sest lihtsam on ignoreerida probleemi, mis meid ei puuduta. Kaasav haridus toob need lapsed aga meie koolidesse.

Tagasi üles