Vastukaja: kultuurist ja päevapoliitikast Samal teemal: Tauno Toompuu “Mis on kultuuri mõte ehk Kabanossi ja frankfurteri vahel” (19. mai Virumaa Teatajas)

jaga E-post prindi artikkel saada vihje loe ja lisa kommentaare

Priit Verlin.

FOTO: Erakogu

Mis on kultuur? See on küsimuste küsimus, aga üks vastus võiks kõlada nii: teades oma piiratust, püüdleme me siiski täiuslikkuse poole. Täiuseni tantsus, täiuseni muusikas, täiuseni spordis, täiuseni armastuses ning samuti ka täiuseni religioonis (jne). Kui inimene sööb burgerit, on see nn rämps(toidu)kultuur.

Inetu väljend, teades, kui paljudel inimestel maailmas pole midagi suhu pista, aga meie kultuuriruumis nõnda üteldakse. Kui üks kogukond on oma esmased toiduvajadused suutnud rahuldada, hakkavad inimesed hindama peenemaid maitseid, hakkab tekkima toidu (kõrg)kultuur. Toidu valmistamise eesmärk ei ole kuhjata kokku erinevaid maitseid, vaid hea roog on see, mis toob esile selle ühe, kõige tähtsama koostisosa maitse. Kõik teised koostisosad on selle ühe maitse teenistuses. Kelle teenistuses on tulevases kontserdimajas sellisel juhul kujutav kunst ja rahvatants?

Ma ei saa nõustuda jutuga Kotli kiriku erilisest aurast. Esiteks on see kirik ehitatud nii, nagu kirikuid reeglina ei ehitata. Kiriku altar peaks paiknema idas, aga selle kiriku planeeringuga läks midagi väga nihu ja kiriku põhitelg on rohkem põhja-lõunasuunaline. Samasugune apsakas juhtus ka Tartu Maarja kirikuga. On see nüüd kõigevägevama vemp, aga kummalisel kombel sai ka sellest kirikust hoopis spordisaal. Ei ole ju linnas saladus, et Pauluse spordikirik kuulus enne Rakvere Kolmainu kirikule ja selle müük oli igati kasulik tehing Pika tänava kogudusele.

Tagasi üles